Mootorsaan liigub vajadusel ka vee peal

Pille Rõivas 20. november 2007, 00:00

Kui varem olid kõige populaarsemad inimeste kiirusevajadust rahuldada aidanud sportlikud mudelid, siis viimaste aastate populaarseimat tiitlit kannavad hoopis reisimootorsaanid.

Töömootorsaanid on olnud alati stabiilselt populaarsed, neid kasutavad põhiliselt kalurid, metsa- ja jahimehed. Töömootorsaanide ostjate saanid on mootorsaane müüva ASi Ramo omaniku Ülo Raudsepa sõnul alati väga heas korras. Seevastu sportsaanide ostja teeb ostuotsuse impulsiivselt ning neid müüakse ja vahetatakse üpris tihti, samuti kipub nende tehniline seisukord olema kehvem.

Reisimootorsaanid on pisut suuremad ja kahekohalised. "Oleme ka ise Haanjamaal teinud saanidega väljasõite kas GPSi või kaardi abil. Selleks võtame aega ja ei toimu mingit tormamist - see on nauding," räägib Raudsepp. Muide, võistlussportlasena arvas ta varem, et saanireisid on igavad.

Mootorsaane on erinevaid, kõige rohkem on reisimootorsaane, vähem kasutatakse lastele mõeldud saane, spetsiaalselt mäestikusõidu saane ja suusaradade tegemiseks mõeldud saane.

Mootorsaanid on arenenud nagu autodki. Juba kolmandat aastat pakutakse neljataktilisi mootoreid varasemate kahetaktiliste asemel. Areng sai alguse töösaanidest ning viimasena said uued mootorid sportsaanid, sest varem olid neljataktilised mootorid sportsaanide jaoks liiga rasked. Mootorid aga muutuvad järjest väiksemaks, samas jõulisemaks.

Raudsepa sõnul on eestlastel suurushullustus - tahetakse sõita alati kõige võimsamate masinatega ja see ei kehti ainult mootorsaanide puhul. "Istme peal olev kodanik ei suuda masinat kurvides enam valitseda. Inimene väsib ja ongi õnnetus käes," räägib Raudsepp.

Soomes toimunud testsõit näitas, et kõige nõrgem mootorsaan oli kõige paremini juhitav, sest enam kui veerandtunnise sõidu puhul läheb tihti nii, et sõiduk hakkab juhtima inimest. Samuti on sportmootorsaan väga rahutu ning selle juhtimine nõuab oskust ja tööd.

Raudsepa sõnul saab saanisõidu selgeks igaüks. Siiski tuleks oma võimeid enne lihvida, kui hakata hulljulgeid trikke tegema ning enda ja saani oskusi proovile panema. Kuigi saan on mõeldud sõitmiseks eelkõige jääl ja lumel, võib erandolukorras sõita see ka vee peal.

Näiteks kui ületatakse jõgi, mille pind tundub jäätunud, kuid sõites selgub, et tegemist on jõepinnale sadanud lumega, on üle 40 km/h kiiruse puhul võimalik see jõgi siiski ületada. "Aga mitte mingil juhul ei tohi vee kahtluse puhul pidurdada, vaid anda gaasi juurde," õpetab Raudsepp sellisesse olukorda sattujaid.

Praegu pakutakse saanidele mootoreid vahemikus 570-1000 cm0. Neljataktiliste mootoritega on mindud kahte teed: Arctic Cat võttis aluseks automootorid ja Polaris ATV mootorid. Mootorsaan kaalub keskmiselt 350 kg.

Muutunud on käivitamine ja käigud. Varem ei olnud mootorsaanidel elektristarterit ega tagurpidikäiku. Nüüd pakutakse saanile lisavarustusena ka toast käivitamise pulti, mis kaitseb varguste eest. Toast saab masinat käivitada puldist, kuid kui selle selga istuda ja ära sõita, sureb see välja mõne meetri pärast. Nimelt annab spidomeetri ajam signaali mootorsaani väljalülitamiseks, kui puldist käivitatud saaniga minnakse sõitma. Puldist käivitamise korral on vaja saani mootor hetkeks välja lülitada ja võtmest käivitada. Seega on pult ainult saanimootori soojendamiseks.

Käepideme soojendus on kõigil mudelitel. Reisimootorsaanid on varustatud ka istmesoojendusega, et teha pikemad matkad meeldivaks. Sellistele reisidele pakutakse lisavarustusena kohvreid. Mõnel mudelil on võimalik juhi seljataha moodustada ka kolm istekohta ja kinnitada regi, kus kõigi inimeste jaoks on turvavöö. Ree taha haakimine on lubatud ainult jäiga ühendusega, nööriga seda teha ei tohi.

Kalleima sportmootorsaani hind Eestis jääb 350 000 krooni kanti. Reisimootorsaanide hind on 100 000-160 000 kr. Töömootorsaanid maksavad 120 000-170 000 kr. Kõige kallima töösaani mootorile on abiks paigaldatud turbo, mis muudab tavapärased 53 hobujõudu 103 hobujõuks.

Talvemasinad arendavad 200 km/h, kuid seda heades tingimustes sirgel maapinnal. Seetõttu on kiiver saaniga sõites kohustuslik. Selga tuleb kindlasti panna tuulekindlad riided, sest vaid mõni külmakraad tundub suurel kiirusel mitmeid kordi külmemana.

Mootorsaan kuulub registreerimisele MS1-kategooria sõidukina, kuid seda ei registreerita alla 16aastase isiku nimele, välja arvatud seadusega ettenähtud erijuhud. Saani juhtimiseks on vajalik vähemalt ühe kategooria juhiluba: auto-, mootorratta- või traktoriluba. Juhiloale lisaks peab sõites kaasas olema ka masina registreerimistunnistus. Oma eravalduses võib mootorsaaniga sõita ka juhiloata.

Mootorsaaniga ei tohi liigelda avalikel teedel, välja arvatud sellise tee ületamiseks. Lubatud on ka sildade ületamine.

Maastikusõidukiga on keelatud sõita looduskaitse sihtkaitse- ja piiranguvööndis, kaitsealal on lubatud sõita ala valitseja nõusolekul ning kitsendused on ka sõitmisel ranna ja kalda piiranguvööndis. Kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada maastikusõidukite liiklemisele täiendavaid nõudeid.

Kui puudub võimalus või tahtmine osta mootorsaan kohe välja, võib võtta selle ka liisingusse. Liisida lubatakse uuemaid saane.

Hansa Liisingu transpordivahendite osakonna juhataja Ain Mihkelsoni sõnul peab liisitava mootorsaani väikseim võimalik summa olema 32 000 krooni, kuid mitte suurem kui 250 000 kr. Tingimus on seegi, et talvine sõiduvahend ei tohi ollal liisingulepingu lõppedes vanem kui viis aastat.

"Nõutav minimaalne liisingu sissemakse on väärtusest vähemalt viiendik ning valida saab kapitalirendi ja järelmaksu vahel. Kuumakset mõjutab ka see, kas saan on kaskokindlustusega või ilma. Odavama kuumakse korral tuleb arvestada, et kahjujuhtumi puhul peab kulud ise tasuma," lisab Mihkelson.

Paap Kõlari sõnul pole üldisele arvamusele vaatamata metsikus looduses mootorsaaniga kõige parem sõita, tunduvalt parem on sõita spetsiaalsetel radadel. Looduses kipuvad teele ette jääma võsa ja puud.

Otepää külje all safarikeskuse välja arendanud Kõlar pakub seal talvel muu hulgas võimalust sõita ka mootorsaaniga. Osalejad läbivad enne iseseisvat sõitu väikese saanisõidukoolituse, et tagada kõigi turvalisus.

Huvi mootorsaanide vastu on Kõlari ütlusel märgatavalt kasvanud ning ka pargiomanikud suudavad sõitjatele järjest enam põnevust pakkuda. Mootorsaanide fenomenaalsus seisneb selle ebatavalises liikumisviisis - ollakse ju harjunud sõitma kõva pinnasega teedel neljal rattal. Mootorsaanil on aga veolint ja kaks suuska ning müstiliselt suudab see sõita üle põllu või soo.

"Kui sõitja on rahuldanud oma kihutamissoovi, avastab ta mootorsaani muud omadused - sellega on võimalik olla huvitavates olukordades maastikul," räägib Kõlar.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:39
Otsi:

Ava täpsem otsing