Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hirmutav kogemus seitsmekümnendatest

Sirje Rank 20. detsember 2007, 00:00

Õhkõrngi väljavaade nende aastate taastulekust pani maailma börsid sel nädalal värisema USAst Aasiani.

Inflatsiooni ja tööpuudust mõõdeti 1970. aastail kahekohaliste numbritega ning Dow Jonesi tööstusindeks kukkus alla 800 punkti taset.

Ühendades toona uudse olukorra kaks olulisimat tunnust - kasvu stagneerumise ja kiire inflatsiooni -, ristis Briti hilisem rahandusminister Iain MacLeod nähtuse stagflatsiooniks.

Nüüd tõstab stagflatsioon jälle pead, hoiatas endine USA keskpanga juht Alan Greenspan.

"Oleme jõudnud sinnamaani, kus me ei näe veel otsest stagflatsiooni, küll aga esimesi sümptomeid," ütles Greenspan läinud nädalal USA telesaates "ABC This Week".

Igal pool, kuhu vaatad, kiireneb inflatsioon, mida kannustab Hiina ja India ning teiste arenevate riikide kiire majanduskasv. See nõudlus ajab üles toorme, toidu ja energia hinna, mida tunnevad teravalt oma rahakotis ka eurooplased ja ameeriklased.

Novembris kerkis eurotsooni inflatsioon juba viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele, kusjuures toidukaup kallines 4,3%. USAs on selle aasta 11 kuu inflatsioon 4,2%, Hiinas ületas novembri inflatsioon 6% ning toidukaubad kallinesid üle 18%.

Hiina eksportkaupade kallinemine koos tootlikkuse kasvutempo aeglustumisega arenenud tööstusriikides on Greenspani sõnul märk, et madala inflatsiooni ajad on ümber saamas. Just Hiina odav kaup aitas siiani pikka aega maailmamajanduses hinnasurvet vaos hoida.

Kiirenevast inflatsioonist hoolimata võtab maailma majanduskasv praegu hoogu maha, mis seob keskpankade käed ega lase käiku lasta klassikalist hinnatõusu ohjamise relva - intresside tõstmist.

Euroopas riskib tuleva aasta majanduskasv tulla esimest korda kolme aasta jooksul alla 2% ning USA majandust võib 50%se tõenäosusega tabada SKP vähenemine. Selle aasta viimases kvartalis prognoositakse USA majanduskasvu aeglustumist 1%-le.

Olukorra tegi veelgi keerulisemaks augustis USA riskantsetest kinnisvaralaenudest alanud laenukriis, mille leevendamiseks on keskpangad turule massiliselt raha juurde pumbanud. Kui seda kriisi poleks tulnud, oleksid keskpangad juba intresse tõstnud.

Greenspan toonitab, et kahest halvast halvim on inflatsioon. Hinnatõus tuleb igal juhul pidama saada ning on "äärmiselt oluline, et keskpangal lastakse poliitiliselt teha seda, mida teha tuleb," ütles ta.

Praegu on USA keskpank muretsenud pigem kasvu aeglustumise pärast ning septembrist saadik kolmel korral laenuintresse alandanud.

1970. aastatel üritas intressikärbetega majanduskasvu ergutada ka toonane USA keskpanga juht Arthur Burns. Majanduskasvu see ei aidanud, inflatsioonispiraal käis aga täistuuridel.

Naftaembargost mitmekordistunud kütusehinnad tekitasid inimestes veendumuse, et hinnatõus saab ainult jätkuda. Selles kartuses osteti asju kokku, mis küttis nõudlust veelgi ja kergitas hindu. Sellest tõusid palganõudmised.

Ratta pani seisma alles see, kui 1979. aastal USA keskpanga juhiks saanud Paul Volcker ränga majanduslanguse hinnaga rahakraanid kinni keeras. Inflatsioon oli siis juba 13%.

Volcker tõstis järsult laenuintresse, millele järgnes suur pankrotilaine ja massilised koondamised. See pani lõpuks palgaralli seisma ja nõrgestas ametiühingute survejõudu.

1983. aastal oldi hullemast üle ning president Ronald Reagani maksukärbete ja dereguleerimise ergutusel läks USA majandus uuele tõusule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing