Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Luude: prügivedajal pole õigust nõuda kahekordset tasu

ÄP 07. jaanuar 2008, 00:00

Argo Luude vastas reedel aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kas prügi eelsorteerimine on ainult ettekääne inimestelt rohkem raha sissekasseerimiseks?

Jäätmete sorteerimise eesmärk on eelkõige suunata võimalikult suur hulk jäätmeid taaskasutusse. Tekkekohas liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada palju efektiivsemalt kui näiteks segaprügi hulgast sorteerituid. Samas tuleb loomulikult järgida tervet talupoja mõistust. On üsna selge, et ühele piimapakile 100 kilomeetri kaugusele järele sõita ei ole kuigi otstarbekas ega loodussõbralik.

Kas nüüd tuleb topeltmaks, kui konteineris on sorteerimata prügi?

Topeltmaksu jutt ei vasta tõele, seda levitab üks jäätmefirma, kuid sellel alusel, millest nemad räägivad, ei või kellelegi mingeid topeltarveid kirjutada.

Kas suurte ärimajade töötajad peavad ka sorteerima prügi?

Otsest kohustust sorteerida ei ole (kui omavalitsus ei ole sätestanud teisiti), aga võiks küll. Meie sorteerime oma kontoris eraldi vanapaberi, pakendid ja segajäätmed.

Mitu konteinerit eramaja aia taga peaks olema ja milliseks kujunevad kulud?

Eramajades piisab üldjuhul ühest konteinerist - segajäätmetele. Liigiti kogutud jäätmed saab ära viia avalikesse kogumiskonteineritesse.

Kas Te ei karda, et kui sorteerimata prügi koguse määramine jäetakse prügivedajate suvaks, hakatakse neile pakkuma pistist?

Jäätmevedajal ei ole mingit õigust ega alust otsustada, kas ja kui palju on mingid jäätmed sorteeritud. Eestis puudub riiklikul tasandil aktsepteeritud juhend, mis määraks, kuidas eristada sorteeritud ja sorteerimata jäätmeid. Kui tühjendatakse segajäätmete konteinerit, siis peaks siil ka saama aru, et selles konteineris ongi sorteerimata jäätmed. Prügifirma autojuht pole küll see isik, kel oleks õigus ja piisav kompetents määrata, kui suur tohib mingi erineva jäätmeliigi kontsentratsioon segajäätmes olla. Iseasi on ohtlikud jäätmed, neid ei tohi olla tavajäätmete hulgas.

Igasuguse vaidluse korral peab vedaja oma seisukohta põhjendama. Meie jääksime põhjendamisega hätta ja seetõttu ei kavatse me ka mingeid topelttasusid küsida.

Kas roheline olla pole mitte kulukam?

Teatud osas olen sellega päri, näiteks hajaasustusega piirkondades eraldi pakendit kogumas käia kulutab kindlasti rohkem loodust ja selle ressursse, kui taaskasutus hiljem tagasi annab. Loodan, et ka riiklikul tasandil pööratakse sellele tähelepanu, täna mõõdetakse ühe mõõdupuuga.

Mis siis ikkagi uuest aastast muutus ja mida tavaline kortermaja elanik peaks sellega seoses teadma?

Muutus see, et omavalitsused pidid looma võimaluse inimestel sorteeritud jäätmeid ära anda. Peab olema võimalus koguda eraldi paberit ja pappi, pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ning aia- ja haljastusjäätmeid (biolagunevaid). Tavalise kortermaja elaniku jaoks muutus see, et kui ta otsustas neid jäätmeid liigiti koguma hakata, siis nüüd peaks olema võimalus need jäätmed liigiti üle anda. Kui ta ei otsustanud liigiti koguma hakata, siis ei muutunud midagi. Ikka seesama hall argipäev ja unistus helgemast tulevikust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing