Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vana lift vajab ülevaatust kord aastas

    "Renoveerisime lifti täielikult ja säilis vaid vana karkass - nii kestab seade veel järgmised kakskümmend aastat," teatas J. Sütiste tee 37 asuva Mere korteriühistu juhatuse esimees Rein Põder rahulolevalt. Senise 1972. aastast pärineva lifti mullune renoveerimine läks ühistule maksma pool miljonit krooni.
    Liftide remondi ja hooldusega tegeleva Formet Lift OÜ hooldustööde juhataja Olav Lillemäe kinnitusel praegune seadusandlus liftide suurimat kasutusiga ei reguleeri. Samas aga nõutakse mujal Euroopas üle viieteistkümneaastaste liftide renoveerimist.
    Eesti seadusandluse surve puudumist tunnistas ka OÜ Tehnokontrollikeskuse juhataja asetäitja Urmas Vain.
    Samas Eesti nõukogudeaegsetes kortermajades levinud 1960-1980ndate nn Mogiljovi liftidele määrati NSV Liidus kasutuseaks kakskümmend viis aastat, misjärel tuli seade renoveerida.
    Teisalt aga on mõni palju vanemgi lift sõltuvalt kasutamisest säilinud väga hästi. Näiteks on põllumajandusministeeriumi 1924. aastast pärinev lift Eestis vanim, ehkki seda on korduvalt uuendatud.
    Võrdlusena tõi Lillemäe välja Tallinna kesklinnas veel toimivaid II maailmasõja eelseid Franz Krulli ja Kone tehastes valminud lifte.
    Siiski on neilgi liftidel praktiliselt kõik seadmed tänaseks välja vahetatud. "Ühe viiekorruselise maja 1930ndate aastate Kone lift töötab tänini originaalosadega," lisas ta ühe erandi.
    Lifti on vaja põhjalikumalt remontida, kui järjest tihedamini hakkab esinema ebatäpsuseid peatumisel, mittesujuvat sõitu ning muid rikkeid, ütles Lillemäe. Lifte remontiva ja hooldava ASi Kandur tegevdirektor Heikki Vunk tunnistas, et kuna nõukogudeaegsetele vanadele liftidele on varuosi üha raskem saada, tasuks renoveerimise asemel juba uus lift osta.
    Samas aga pole tema kinnitusel üheski kortermajas veel seda tehtud. "Mogiljovi liftid on lihtsad ja küllaltki töökindlad, kuid nüüdseks on need tihti väga kulunud. Samas pärast remonti on need taas korralikud," pidas ta nõukogudeaegse toodangu edasist kasutamist siiski veel õigustatuks.
    "Korteriühistud on sel juhul agarad lifte renoveerima, kui neil raha on. Enamasti remonditakse lifti alles siis, kui see enam ei liigu," osutas Vain seadme kallidusele ja ühistuid ootavatele palju pakilisematele probleemidele.
    Seega on temagi arvates seni mindud pigem vana lifti renoveerimise teed.
    Vainu kinnitusel peab igas kortermajas liftihooldusfirma lifte hooldama üks kord kuus.
    Lisaks korralisele jooksvale hooldusele peab OÜ Tehnokontrollikeskus tegema põhjaliku ülevaatuse kuni kümneaastastele liftidele iga kahe aasta tagant, vanematele igal aastal.
    Kuna maja ja selle koostisosad kuuluvad korteriühistuga elamutes kõigile elanikele, siis peaks lifti seisukorra eest seisma igaüks. Teisalt on nii erilist asja inimestelt nõuda absurdne.
    Lifti ja köistee ohutuse seaduse alusel määratakse lifti käekäiku järgima ühistu piires konkreetne isik. Tegelikkuses sõlmitakse selliseks tööks leping liftihooldusfirmaga. Kuna lift on väga spetsiifiline seade, siis nii toimida on ka kõige mõistlikum.
    Väljaspool ühistut lepinguga määratud lifti hooldaja vastutab lifti tehnilise seisukorra eest ja tema poole peab saama rikete korral pöörduda.
    Liftis peab olema silt, kus on hooldaja nimi, telefoninumber, märge, millal viimati seadet kontrolliti ja millal jälle kontrollitakse.
    Ühe uue kortermaja lifti hind on umbes miljon krooni. Kui vana lifti remont muutub mõttetult kulukaks, siis tasub lõpuks see kallis ost ikka ära teha.
    Meie korterelamu nõukogudeaegsele liftile on ülevaatus tehtud.
    Lisaks on sellel liftil kogu juhtkilp uuendatud. Samas lift ise näeb tavakasutaja seisukohast välja igati ehe ja aus. Kuna seade on nii hästi säilinud, polnud vajadust hakata selle välimust muutma. Seega lift on korras ja toimib vabalt. Renoveerimine pole vajalik, kuna meie ühistus on veel teisi ja palju pakilisemaid asju, mida korrastada.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.