Kordades kallim erikatus kestab kaua

Siim Sultson 04. veebruar 2008, 00:00

"Vaskplekk-katuste valtside juures tuleb kindlasti arvestada suuremate paisumisvahedega," osutab plekk-katuste paigaldamisega tegeleva firma OÜ Plekk-katusemeister juhataja Jaanus Aedla vasest katuste ühele põhilisele eripärale.

Sama lugu on suurema paisumisteguriga alumiiniumplekist katustega. Mõlemaid erimaterjalist katuseid tehakse tavaliselt ikka valtsitud kujul ehk käsitööna.

Plekk-katustest on ikka läbi aegade luksuslikumaks, aga ka pikaealisemaks peetud vaskplekist katust. Erinevalt tsingitud terasplekist katuse ligi sajandilisest east kestab vaskplekist katus ligi paar sajandit.

Selle terasest pehmema materjali esialgne sära tuhmub viie-kuue aastaga ja materjal jääb paariks aastakümneks pruunikaks. Oma ea teisel poolel hakkab materjal oksüdeerumisel rohetama, mis omakorda aeglustab katuse edasist oksüdeerumist ehk roostetamist.

Aedla seletusel peavad vaskplekist katuse klambrid olema kindlasti roostevabad, et ei tekiks vase ja musta terase, tsingi või muu materjali vahelist roostetamist põhjustavat reaktsiooni. Plekisõlmede kinnituse naelad ja kruvid peaksid olema roostevabad, veel parem on, kui need tehakse vasest.

Samamoodi ei saa vaskplekk-katusel kasutada tsingitud plekist ripprenne või vihmaveetorusid - muidu tekib eri materjalide vahel roostetamist põhjustav reaktsioon. "Kui katusepealne renn kinnitatakse konksudega, tuleb lasta need vasetada," hoiatab Aedla tavaliste teraskinnitite kasutamise eest.

Tulenevalt materjali pehmusest ja suurest soojuspaisumise tegurist peavad paanide vahele jääma terasplekivariandist suuremad paisumisvahed. Ülejäänu osas sarnaneb erimaterjalidest plekk-katuste paigaldus tavalistega.

Tänapäeval tehakse valtsplekk-katuseid kahekordse valtsiga, mis tagab võrreldes ühekordsega parema veepidavuse: ei lase veel ja sulalumel valtside vahelt katuse alla tungida. Eriti kehtib see madalakaldeliste katuste puhul.

Katusekonstruktsiooni osas peab meetri ulatuses alates räästast olema täislaudis, edasi tulgu laudis 100 mm sammuga, et tuulutus toimiks.

Plekk-katuse luksusvariandidki vajavad hooldust. Kevadel ja sügisel tuleb rennid okastest ja lehtedest puhtaks teha. "Korra või kaks korda aastas tuleb katust kindlasti puhastada. Lund ei maksa väga aktiivselt maha ajada, võib katuse ära trampida," hoiatab Aedla.

Juba iseenesest luksuslikuks peetavate kivikatuste puhul on erimaterjalidega lahendused sajandeid põhinenud kivide eri värvides glasuurimisel. 17. sajandil katsetati Prantsusmaal Louvre'i lähedal ka portselanist katuseid - muidu noobel materjal osutus aga temperatuuri kõikumiste suhtes kergelt purunevaks.

Eesti kohalikes telliselöövides valmistatud nn munk-nunn tüüpi katusekivid, kus kahe alumise poolsilindrikujulise kivi peale toetus kummuli kolmas kivi, on tänapäevalgi mitmete linnasüdamike või mõisarajatiste juures täiesti kohatavad.

Glasuuritud kivikatuste kõrval kasutati siinsetel aladel erilahendusena ka mustjashallist välklevast materjalist kiltkivikatust. Viimane oli siiski pigem linnuste, losside ja mõisate privileeg. Erinevalt savikividest on kiltkivi juba looduslikult veekindlam.

Materjali poolest on glasuuritud katus katusekivide tootja Wienerberger ASi Lõuna-Eesti müügiesindaja Tõnu Pari sõnul pikaealisem, kuna kivipoorid on kinni. Seega ei pääse vesi kivisse ega saa seda aastatega lõhki külmutada. Lisaks hoiab libe glasuur sambla ja mustuse katusest eemal ning lumigi libiseb rutem alla.

Nii nagu tavalahenduste puhulgi kasutatakse erivariantide juures kivide kinnitamiseks klambreid ja vasktraati. Pari paneb katusetegijatele südamele, et vasest traatkinnitus seotaks kindlasti ümber roovi, mitte ei riputataks tsinknaela või -kruvi külge, kuna vase ja tsingi reaktsioonil lakkab kinnitus peagi olemast.

Hooldus on ka luksuslikel kivikatustel suhteliselt lihtne: tarvis on aastas üks-kaks korda pühkida maha praht ja vaadata, kas kõik kivid on terved.

Vaskplekk on kestvam kui terasplekk. Samas sõltub vaskpleki iga paljuski selle paksusest. Siiski kestab vase roostetamine kauem.

Kiltkivikatused on eriti eksklusiivsed. Tänases Eestis pole seda oma elamule veel keegi pannud. Selle mujal Euroopas üsna tavalise loodusliku materjali muudab meie jaoks kalliks transport. Traditsiooniliselt glasuuritud kivikatused on seevastu kõikjal ühed kalleimad ja praktiliselt igavesed.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:41
Otsi:

Ava täpsem otsing