Logistikasüsteemi audit tagab suurepärased majandustulemused

Jahtuva majanduse juures võetakse järjest enam sõna ettevõtte efektiivsuse tõstmise teemadel. Siinjuures tuleb appi logistikasüsteemi ja terviklike tarneahelate auditeerimine, mis aitab mõista kitsaskohti ja kuluallikaid. Paremal juhul käivitab ka ümberkorraldused kasumlikuma toimimise juurde.

Olles ise läbinud Sensei koolituse ettevõtte logistikasüsteemi auditi ja ümberkorralduste juhtimise kohta, tean tunnistada, et on ettevõtteid, kelle logistikasüsteemi audit annab üllatavaid tulemusi.

Logistikasüsteemi auditeerimine algab avaliku informatsiooni analüüsist. Selleks on ettevõtte majandusaasta aruanne. Bilansis, kasumi- ja rahavoogude aruannetes leiduva info põhjal saab teostada logistikasüsteemi esialgse diagnostika. Analüüs ja selle tulemused muudavad aga meie jaoks läbipaistvamaks tarneahela kulud. Et pilt ka võhiklikumale inimesele selgeks muutuks, saab auditi käigus paberile joonistada kogu tarneahela. Tuleb tunnistada, et paljud tegevused on ettevõttes tarbetud. Näiteks liigutatakse tootmiseks vajalikku kaupa tarbetult ladude vahel, selle asemel, et neid vahepeal ladustamata otse klientideni tarnida. Teisel juhul võib ka piiridest välja mõelda ja kas või kogu tootmise kohapeal lõpetada ning leida välispartneri, kes tootmise näiteks välisriigis enda kanda võtab.

Nii otsustasime ka meie firma X näitel suunata oma ressursid logistika paremaks korraldamiseks, hoides kokku transpordi- ja ladustamiskuludelt.

Koolituse käigus läbi mängitud stsenaariumis sulges firma X oma tootmise kohapeal, likvideeris laod, otsis tootmispartneri Hiinast, et oma senisest 70protsendisest toodangust otsetarneid korraldada USAsse. Eesti turule mõeldud ülejäänud 30% toodangust hakkas klientidele tulema otse Türgist.

Ümberkorralduste läbimängimine lõi koolitusel osalejate silmad särama. Igapäevatööga hõivatuna selliseid võimalusi ei märka.

OÜ Sensei juhataja Illimar Paul on teinud esmapilgul kohati šokeerivaid muudatusettepanekuid logistika parendamiseks mitmes enda auditeeritud ettevõttes.

Pauli sõnul algatavad logistikasüsteemi auditeerimise projektid tavaliselt mitte logistikud, vaid finantsjuhid, kes tajuvad, et midagi toimub ettevõtte varude struktuuris tõsiselt valesti.

See on funktsionaalse juhtimise tagajärg, mis on vastuolus moodsate protsessijuhtimise põhimõtetega. Teisalt tunnevad finantsjuhid DuPonti mudelit, mille abil saab ilmekalt esitleda logistilistest parendustest tõusvat rahalist väärtust.

"Müügimahtu kasvatamata ning müügihinda tõstmata saavutati keskmiselt +200protsendine puhasrentaabluse (puhaskasum/müügitulu) ja +300protsendine koguvara puhasrentaabluse (ROA) kasv," kommenteerib Paul Sensei poolt Eestis realiseeritud logistikaauditi projektide tulemusi lühidalt.

Kindlasti küsib ettevõte, kas logistikaauditisse tasub investeerida. Paul kinnitab, et tasuvusaeg jõuab arvestuslikult kätte projekti lõpparuande esitamise hetkeks. See tähendab, et tasuvusaeg on enamasti lühem kui kaks kuud. Siiski tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et õnnestumise eeldus on tippjuhtkonna toetus ja logistikasüsteemi auditi vajalikkuse tunnistamine.

Põhjuste tuvastamiseks on vaja süsteemset lähenemist süsteemianalüüsile, kuna madalate sooritusnäitajate põhjused võivad peituda kõikjal, alates klienditeenindusest kuni tarnijate haldamise praktikateni.

"Tähelepanuväärseks ühiseks jooneks Sensei auditeeritud ettevõtteis on nende keskendumine tootmisele ja selle efektiivistamisele, jättes unarusse kogu tarneahelate juhtimise aspekti," selgitab Illimar Paul.

Ta soovitab ettevõtteile, kes soovivad teostada logistikasüsteemi auditit iseseisvalt, saata oma projektirühma liikmed vastavale koolitusele, tarneahelate juhtimise standardmudeli (SCOR) kasutuselevõttu ja lähtumist kulusäästliku tootmise filosoofiast.