Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kersti Kaljulaid: üks kord oli mul häbi olla eestlane
Kersti Kaljulaid vastas reedel aripaev.ee lugejate küsimustele.
Kas Eestit on kontrollikoja aruannetes negatiivselt esile toodud? Mis küsimustes?
Probleeme oli Eestil ühtse pindala toetusega. Nimelt osutusid põllumaad ülemõõtmisel väiksemaks, kui kirja oli pandud. Tõesti oli piinlik sel päeval eestlane olla. Aga viga võis siin sisse tulla PRIA mõõtmissüsteemi tõttu.
Kas eestlased on olnud laisad euroraha taotlemisel? Kui palju oleks olnud 2007. aastal reaalselt võimalik saada ja kui palju välja anti?
Ei ole. Ei saa aru, kust see arvamus levib. Me oleme kõige kauem osalenud teaduse raamprogrammide rahastamistes, juba enne liitumist. Me ei ole maksnud rohkem raha Euroopa Liidu kassasse, kui sealt tagasi oleme saanud.
Aastatel 2004-2006 on Eesti Struktuurifondi rahast ära kasutanud üle 90%. 2008. aasta veel käib ja seda raha saab veel taotleda ja kasutada.
Tasuta lõunaid pole olemas. Eurorahaga seotakse Eesti kindlalt eurolõa otsa. Kas peate õigeks, et "majanduskasvu" sildi all müüakse Eesti lihtsalt maha?
See küsija pole aru saanud, et Euroopa Liidu toetuste andmise kaudu ei teki Euroopa Liidul omandisuhet mitte ühelegi ehitatud sillale, väljatöötatud patendile vms. kas pole siis halval ajal abiks see, et euroraha genereerib majanduskasvu? Muidugi on, las genereerib.
Miks on raha kasutamisega seotud bürokraatia sedavõrd mahukas?
Tuleb see sellest, et Euroopa Liidu eelarves on väga palju pisikesi programme ja Euroopa Liidu finantsmäärus on üles ehitatud täpsele kontrollimehhanismile.
Autor: ÄP