Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vildakas aknaplekk laseb vihmavee seina laastama

Siim Sultson 21. mai 2008, 00:00

"Ma ei tea, mis neil plekkseppadel viga on - see on õudne!" põrutas ehitusekspert Eduard Sepp esimese hooga. Viimastel aastatel pole ta näinud peaaegu ühtegi korrektset aknaplekki. Küll on plekk imeõhuke, vaid 0,45 millimeetrit, ehkki peaks olema 0,6-0,7 millimeetrit paks. Tihti ei raatsita kahte külgserva üles pöörata, rääkimata pleki tagant ja eest kinnitamisest.

Lisaks on eest kinnitamata jätmisel pleki väljapoole kallegi pea olematu. Õige kalle on 15-30 kraadi, muidu kipub vihmavesi liidetest seina sisse vajuma ja lumi talvel aknaraami mädandama.

OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla peab pleki kallet väljapoole ning tagumise ja kahe külgserva ülespööramist elementaarseks. Lisaks tuleks ülespööratud servade nurgad veekindluse mõttes erilise läbipaistva silikooniga tihendada.

Samas soovitas ta panna ülespööratud külgservad puitfassaadi puhul aknapale laua alla nii, et selle alumine ots jääks plekist vähemalt 1,5 sentimeetri kõrgusele. Siis ei tõmba puit plekilt vett endasse. Krohvfassaadil tuleks külgserv pöörata tagasi külilikukkunud U kujuliselt nii, et aknapale krohv toetub tagasipöörde küljele.

Plekitööde ala FIE Peeter Kruus peab külgmiste ülespööreteta ja seinaga liitumise kohast silikooniga tihendatud aknaplekki enesepettuseks. "Silikooniga külgedelt kinniplätserdatud üleskeeramata servadega aknaplekk on ilus vaid maja vastuvõtmisel, paari aasta pärast see enam vett ei pea," osutas ta sellise lahenduse ohtlikkusele.

Et sein vihmaga ei märguks, peab aknaplekk Aedla kinnitusel ulatuma üle seinaserva vähemalt kolm sentimeetrit. Kruus soovitas kindlasti üle fassaadi ulatuva serva kahekorra pöörata, muidu hakkab aknaplekk ajapikku lokkima. Lisaks peaksid aknapleki liitekohad olema vähemalt 1,5sentimeetriste ülekatetega.

Tavaliselt annab ühes tükis teha kuni kolmemeetriseid aknaplekke. Kui on vaja pikemaid, tuleb plekki jätkata. Jätkukoht peab veepidavuse nimel olema kahekordselt valtsitud ja erilise silikooniga valtsikohalt tihendatud.

Nii Aedla kui ka Kruus ei pea õigeks piirduda pleki kinnitamisel vaid aknalengipoolse servaga. Kruvi- või klamberkinnitusi tuleb kasutada ka külgservadel ja eesääre all - siis säilib vajalik kalle, tuul ei pääse alla ja plekk ei kisu kiiva. Liiatigi pääseb viletsalt kinnitatud plekk külmade talveilmade ja suvekuumuse käes tugevalt "mängima" ja tulemusena on aknaplekk propelleris.

Samas ei pea Kruus õigeks pleki altkinnitamist makrofleksiga, kuna see paisub ja ajab lõpuks aknapleki kummi. Korralikult paigaldatud tsingitud aknaplekk peaks Aedla sõnul kestma 40-50 aastat, värvituna isegi veel kauem.

Mina üldiselt siin suuri probleeme ei näe. Kui aknapleki kalle on vilets või on plekk liiga lühike ja ilma külgmiste ülespööreteta, siis on vesi korrapealt seinas.

Plekil kuivab vesi ära, kuid seinast seda kätte ei saa.

Edasi hakkab sein hallitama ja puitmajal on ka seened platsis.

Märgunud sein on ka külmasillaks, mis hullemal juhul võib pakasega jäässe minna.

Pleki alla võib kalde saamiseks panna ka makrofleksi. Kuid seda ei maksa panna liiga palju, muidu läheb plekk kummi - on ju makrofleksi järelpaisumine väga suur.

Aknapleki õige paksus on sama mis plekk-katuselgi - 0,6 või 0,7 millimeetrit.

Tänapäeval pannakse tihti 0,45 millimeetri paksuseid. Usun, et nüüdsed aknaplekid kestavad vast kakskümmend aastat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:33
Otsi:

Ava täpsem otsing