Dividendide maksustamisest 2009. a tulumaksuseaduses

Marko Saag 26. mai 2008, 00:00

Dividendidelt tasutava ettevõtte tulumaksu osas kehtib veel eriregulatsioon nn edasimakstavate dividendide kohta, mille kohaselt on teatud juhtudel edasimakstavad dividendid ettevõtte tulumaksust vabastatud.

Analüüsides jõustuvat tulumaksuseadust, võib dividendide maksustamist puudutavad muudatused jagada kolme gruppi:

1) muudetakse dividendide maksustamise maksuhetke;

2) muudetakse vabastusmeetodi kasutamist nn edasimakstavatel dividendidel;

3) muudetakse makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamise regulatsiooni.

2009. aasta tulumaksuseadusest rääkides on tahaplaanile jäänud see, et maksuhetk sõltub sellest, milline on maksumaksja majandusaasta.

Kui majandusaasta ühtib kalendriaastaga, tuleb vaadata, kui palju tehakse selle majandusaasta (kalendriaasta) jooksul maksustatavaid väljamakseid, ning erinevalt kehtivast seadusest deklareeritakse need väljamaksed järgmise kalendriaasta 1. juulil esitataval deklaratsioonil ning samaks kuupäevaks peaks tasuma nendelt maksustatavatelt väljamaksetelt ka tulumaksu selle määra alusel, mis kehtis nende väljamaksete tegemise hetkel. Kui majandusaasta erineb kalendriaastast, tuleb selline deklaratsioon esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.

Selline maksuhetke edasilükkamine jätaks aga riigieelarvesse augu, mida üritatakse tasakaalustada avansiliste maksetega.

Avansilised maksed peaks peegeldama maksumaksja viimase kolme aasta keskmist maksukulu. Avansilistest maksetest on maksumaksjal võimalik taotleda ka maksuvabastust, kui suudetakse maksuhaldurile põhjendada, et uues maksuperioodis ei tehta suure tõenäosusega nii suures summas maksustatavaid väljamakseid, kui see tundub viimase kolme aasta keskmise põhjal.

Avansilisi makseid ei pea ka tasuma, kui ühe avansilise makse suurus jääb alla 30 000 krooni.

Säästmaks lugejaid arutelust, kas need muudatused on mõistlikud või mitte, vaatame alljärgnevalt näidete abil, kuidas avansilisi makseid ning tulumaksu tuleb tasuda esimeses maksustamisperioodis, nii nagu seadusest praegu on võimalik aru saada.

Oluline on märkida, et avansilised maksed arvatakse tasutuks selle perioodi eest, mil need tasutakse (vt näidet 1).

Tunduvalt keerulisem on avansiliste maksete ja tulumaksu arvutamine aga siis, kui majandusaasta erineb kalendriaastast, ning seda seetõttu, et kuna maksuperioodiks on majandusaasta, siis võivad ühes maksuperioodis kehtida erinevad maksumäärad. Sellisel juhul tuleb nii avansilised maksed kui ka maksukohustus arvutada välja kaalutud keskmise maksumäära alusel.

Veel on oluline märkida, et kõikidel maksukohustuslastel algab esimene maksuperiood 01.01.09 ning lõppeb nende jooksva majandusaasta lõppemisega, kusjuures sellise esimese maksuperioodi pikkus ei tohi olla lühem kui 6 kuud ega pikem kui 18 kuud.

Hiljem ühtib maksuperiood majandusaastaga. (Vt näidet 2.)

Vabastusmeetodi laiendamisest kirjutati Äripäeva tulumaksu erilehes (06.05.2008) rahandusministeeriumi artiklis.

Täiendavalt lisaks, et kehtiv seadus ei võimalda näiteks aastatel 2000-2002 Eestis asuvalt tütarühingult saadud dividende maksuvabalt edasi maksta. Uue seaduse kohaselt laiendatakse vabastusmeetodit ning ka näiteks sellistel aastatel saadud dividende on justkui võimalik maksuvabalt edasi maksta.

Praegu tuleb mitteresidendist juriidilisest isikust aktsionäridele, kellel on alla 15% kapitalist või häältest, makstavatelt dividendidelt pidada kinni tulumaksu määras 21%.

Kui mitteresidendi asukohariigiga on sõlmitud maksuleping, võib see pakkuda soodsamad tingimused.

Uue seaduse kohaselt ei tule aga üldreeglina mitteresidendile makstavatelt dividendidelt täiendavalt tulumaksu kinni pidada.

Kokkuvõttes muutub uues seaduses maksustatavate väljamaksete deklareerimine ja maksutasumine tunduvalt keerukamaks isikutele, kelle majandusaasta ei ühti kalendriaastaga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing