Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskkonnast hoolimine on muutumas kasu(m)likuks

Liina Joller 26. mai 2008, 00:00

Ettevõtte keskkonnavastutuse (corporate environmental responsibility, CER) põhimõtted on viimase aasta jooksul hakanud kiiresti levima ka Eesti ettevõtetes. CER on kindlasti palju enam kui vaid keskkonnanormatiivide täitmine. Peale väiksema keskkonnale tekitatud kahju on läbimõeldud CER-tegevuse puhul ettevõtetel ka hulgaliselt võimalusi sellest otsest majanduslikku kasu saada.

Üldiselt on nii kogu maailmas kui ka Eestis tendents, et ettevõtted, kes kõige rohkem saastavad, pööravad ka kõige rohkem tähelepanu oma keskkonnahoiualase tegevuse kommunikatsioonile. CER-tegevusest kasu lootva ettevõtte jaoks ongi oluline just ühiskonna teavitamine. Oma keskkonnahoiualased tegevused ja miks mitte ka püüdlused, tuleb selgelt ja konkreetselt sõnastada. Kuidas mõista näiteks seda, kui ettevõte deklareerib, et tema üks põhiväärtusi on keskkond?

Sellised avaldused tuleks täpsemalt lahti seletada, et mitte mõjuda oma partneritele populistlikuna.

Samuti on suur erinevus selles, kas sellised väärtushinnangute sõnastused tulevad juhtkonnalt või kogu kollektiivilt. Nii nagu inimeste puhul ikka, võib ülalt alla liigne pealesurutus tekitada ka töötajates hoopis vastuseisu.

Tihtipeale on see ettevõttevälistele pooltele juba ka sõnastuse järgi aimatav, kas keskkonnaeesmärkide seadmisel on olnud ametis ainult juhatus või kogu kollektiiv. Oluline on teadvustamine, et muutumine saab alata ainult iseendast, olgu selleks siis ettevõtte või kogu ühiskonna väärtushinnangute muutumine. Kõik saab alguse tahtmisest ja õigest mõtteviisist.

Kui ettevõttel on juba ühiselt sõnastatud missioon, siis juhtkonna väljakutseks on leida ka edaspidi endaga koos töötama inimesi, kes mõtlevad samamoodi. Üldjuhul võib eeldada, et töötajad, kes tegutsevad keskkonnasõbralikult on tõenäoliselt ratsionaalsemad ka muude ressursside kasutamises, sh ajakasutuses.

Ettevõtte kasu CERist võibki tulla üldjuhul kahel moel. Kulude kokkuhoiust tulenev sääst on paremini saavutatav tootmissektoris, seevastu teeninduses on CER pigem võimalus ettevõtte mainekujunduseks ja seeläbi uute klientide võitmiseks. Otsides võimalust CERi abil ettevõtte mainet tõsta, on väga hea, kui leitakse võimalus siduda CER-tegevus otseselt enda paratamatult tekitatava negatiivse keskkonnamõjuga. Näiteks põlevkivi töötleva ettevõtte Viru Keemia Grupi töötajad on käinud tuhamägedele puid istutamas. Kuid vahel piisab ka väikeste keskkonnahoiunippide kasutamisest. Nii näiteks on Tartus tegutsev peenmehhaanikatehas Tarkon oma ettevõtte töötajatele rajanud jalgrattaparkla. Oluline on kõigile töötajatele nähtav ja tajutav reaalne tulemus.

Tegelikult peaks säästliku majandamise põhimõtted olema kaasatud juba strateegilisse planeerimisse: näiteks keskkonda säästvatesse tehnoloogiatesse investeerimine, et samal ajal ka efektiivust suurendada. Pikaajalist edu toob pigem pidev arvestamine partneritega kui ühekordne kampaania.

Väga palju teevad keskkonna heaks ka need ettevõtted, kelle tegevus on suunatud teiste ettevõtete negatiivse keskkonnamõju vähendamisele.

Reoveepuhastussüsteemide arendajad on tegelikult juba kogu oma tegevuses keskkonnahoiu tagamisele suunatud, sest nende pakutavate toodete ja teenustega aidatakse teistel ettevõtetel oma tegevuse mõju loodusele vähendada.

Ka keskkonnahoiualase info jagajaid, nagu näiteks Metsamoori perepark Võrumaal, kus saab õppida loodusega tasakaalus elamist, võib nimetada keskkonda säästvaks ettevõtluseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing