Naabriga tasub hoida häid suhteid

Enamasti ongi suhted head. Mida aga teha, kui naabriks juhtub olema kangekaelne inimene, kelle arusaam krundi piirist ja selle korrashoiust ei ühti teie omaga?

Inimene, kes teie krundipiiril süvendustöid teeb või kelle lobudik puukuur ohtlikult teie krundi poole kaldu on vajunud?

Seda reguleerib asjaõigusseadus, mille naabrusõigust puudutavate punktiga tasub kursis olla.

Kui suhted naabriga head, on ka kahe kinnistu vaheline piire tavaliselt koos püstitatud ja hooldatud. Piirde puudumisel võib aga maa omanik igal ajal naabrilt nõuda piirile piirimärkide paigaldamist. Kusjuures sellega seonduvad kulutused kannavad omanikud võrdsetes osades.

Omavoliliselt ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kui te pole piiri asukohas kindel, peavad naabrid põhjendatud nõudmisel aitama selle kindlaks teha.

Kui teie naaber teeb oma aias lõket, millest tulev suits ja tahm teie krundile langevad, mis aga pole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega, pole teil õigust seda tegevust keelata.

Kui aga suitsu, tahma, müra suunatakse tahtlikult teie krundi suunas, on see keelatud tegevus ja kaebuse esitamine on põhjendatud.

Ehitiste ja rajatiste püstitamise kohta on naabritel tihti suhteliselt palju sõnaõigust, kuna ehitustegevus tuleb naabritega kooskõlastada. Asjaõigusseaduse N 145 sätestab, et ehitis tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel ei saaks naaberkinnisasi kahjustatud. Kui teie krunti aga säärased ehitised ohustavad, võib nõuda nende kõrvaldamist.

Kui teie naaber otsustab ühel päeval hakata tegema süvendustöid, mis kaotaks teie kinnisasjal vajaliku maapõuetoe või kahjustaks teie krundil asuvaid ehitisi, pole vaja seda tegevust nõutult pealt vaadata, vaid tuleks pöörduda omavalitsuse poole, kes probleemile lahenduse leiab.

Süvendamine pole keelatud juhul, kui selleks on paigaldatud toed ja tarvitusele on võetud ohtu ja kahju ära hoidvad abinõud.

Remonti tehes või ehitades tuleb ikka ette olukordi, kus oma majale ligipääsemiseks tuleb minna naabri maale, ehitada sinna tellingud, vedada sinna ehitusmaterjali või tuleb sealt tööde käigus üle sõita või käia.

Kui see kõik on hädavajalik, peab naaber seda ka lubama tingimusel, et talle tehtud kahju hüvitatakse.

Vahel juhtub, et mõni ehitise osa jääb üle piiri naabri maale.

Asjaõiguseta, kuid heauskselt püstitatud ehitise naabrite poole jääva ehitisealuse maatüki kohta on naabril õigus nõuda selle maatüki omandamist või perioodilist hüvitamist.

Naaber võib nõuda ka üle piiri ulatuva osa eemaldamist, kui ehitaja on olnud pahauskne või kui omanik enne ehitamist või ehitamise ajal selle eemaldamise vastu oli.

Hüvitise saamise nõude kohta saab lugeda lähemalt asjaõigusseadusest N 148.

Üsna tihti ulatuvad üle piiri naabri puude-põõsaste oksad, juured ja viljad.

Kui naaberkinnisasjalt ulatuvad teie krundile puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad ja need kahjustavad teie kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid teie hoiatustest hoolimata selleks vajaliku aja jooksul eemaldanud, on teil õigus need ära lõigata ja endale võtta.

Kui te lubate seda, et naaberõunapuu oksad teie krundile ulatuvad, on teil ka õigus teie krundi piirides oleva oksa ulatuses olevate viljade endale võtmiseks.

Kui naabri ploomipuust kukuvad viljad teie aeda, on teil samuti õigus need endale võtta.

Kui aga puu kasvab kahe krundi vahelisel piiril, on puu viljad ja puu ise selle maharaiumisel, mahalangemisel võrdselt naabrite osa.

Kui teie ja teie naabri krunti eraldab müür, hekk, kraav, peenar või muu piire, on see teie ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.

Piirete kasutamine ei tohi olla vastuolus nende otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Kui hekki, müüri jne kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad ka selle hooldamise kulud võrdselt.

Kui asi on vajalik vaid ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.

Autor: Evelin Rikma