Sellel aastal me kasvu ei näe

Kunagi, ammu enne selle tegelikkuseks saamist, ennustas Äripäev Eestile 10protsendilist majanduskasvu. Siis süüdistati meid liigses optimismis.

Nüüd rõõmustame pessimiste. Leiame, et vähemalt selle aasta lõpuni jätkub nullkasv.

Eile tulid halvad uudised: statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt tänavu esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 0,1 protsenti. Korrektuur tehti vastupidi ootustele allapoole ja kokkuvõttes näitasime me ELi madalaimat majanduskasvu.

Ennustame nullkasvu jätkumist peamiselt sellepärast, et hetkel ei terenda silmapiiril ühtegi hooba, millega kasvu taas tõusule võiks pöörata. Ehk pole kuskilt võtta seda batuuti, mida siinsamas ilutsev karikatuur nii kujukalt näitab.

Esiteks on pankade laenupoliitika karmistunud. Et asi paraneks, peaks maailma rahaturgudel olukord paranema, aga eelmise aasta augustist alanud kaos kestab tänase päevani. Skandinaavia pangad, kes on seni vaid kasvu ja kasumit nautinud, on alles hakanud Baltimaades riske nägema. Ühest küljest kasvavad eraisikute hapud laenud, teisalt ei saa enam nii kergesti raha kätte Indrek Rahumaa sugused mehed. Tehingud jäävad toppama.

Teiseks on olukord kinnisvaraturul raske. Selles kvartalis kasvasid kapitali investeeringud veel 5,2 protsenti, mõjutatuna peamiselt just valitsemissektori ehitusinvesteeringute suurenemisest. Nüüd tõmbab ka riik säästueelarvega ehitustellimuste mahtu väiksemaks.

Kolmandaks, eksport pidurdub. Aluse korralikuks majanduskasvuks annaks muidugi see, kui me viiks kaupa välja rohkem, kui sisse toome. Trend on vastupidine. Eriti hullus seisus on teenuste eksport, mis langes koguni 18,6 protsenti. Selle taga on peamiselt kaubaveoteenuse ekspordi vähenemine, aga ka turistidele tundub Eesti üha kallim.

Surve palgatõusuks viib majanduse kahvlisse. Ühest küljest tuleb palku tõsta, et tootmine ja seeläbi eksport elavneks, samuti tõstaks see sisetarbimist. Kuid kasumlikkus langeb veelgi.

Lisaks tasub märkida, et 0,1protsendiline majanduskasv "saavutati" kvartalis, kus tööga hõivatute ja töötuse määr oli ülihea ja keskmine brutopalk näitas veel 20protsendilist kasvu. Ettevõtjad, tarbijad ja investorid on pessimistlikult meelestatud. See takistab jälle investeeringuid, mis paneksid aluse tuleviku kasvule.

Üks hea asi kiratseva majanduse juures siiski on: saame aru, et rahapuu otsast viljade noppimise asemel tuleb efektiivsemalt töötada. Õnneks on meie tööjõuturg paindlik, see aitab ümber orienteeruda.

Autor: ÄP