Kindlusta kilosid ja hinda

Kadri Paas 07. juuli 2008, 00:00

Lihtne näide. Autovedajal on koormaks 100 LCD-telerit, mis kaaluvad kokku ühe tonni ja maksavad miljon krooni.

Vedaja vastutab kauba omaniku ees õnnetuse korral kogu koorma hävinemisel ainult 126 600 krooni ulatuses.

Nii just seetõttu, et vastavalt reedesele SDRi (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, mis võetakse aluseks hüvituse summa arvutamiseks vastavalt väljamaksmise päeval kehtivale kursile - toim) kursile ei ole autovedaja enamaks kohustatud.

"Vedajal on kilogrammipõhine vastutuse limiit. Selle vastutuse, mida vedaja kannab (näites toodud juhul 126 600 krooni), saab ta kindlustada autovedaja vastutuse kindlustusega, mida nimetatakse ka CMR-kindlustuseks," selgitab If Eesti Kindlustuse veose- ja laevakindlustuse tootejuht Vadim Paltmann.

Ülejäänud osa eest autovedaja ei vastuta, see osa on kaubaomaniku risk ning selle maandamiseks on veosekindlustus.

"Sama printsiip kehtib ka teiste transpordiliikide korral. Vedaja kindlustab oma vastutuse, veose omanik teeb veosekindlustuse," märgib ta.

"Rahvusvahelise autoveo puhul ütleb CMRi konventsioon, millise kahju korral vedaja vastutab ja mis ulatuses. Eesti-sisese kaubaveo korral on see kirjas võlaõigusseaduses," lisab Paltmann.

Tema sõnul peab ettevõte alati tähelepanu pöörama asjaolule, kas kauba transpordi ajal kannab riski ostja või müüja.

"Sellele peab vastuse andma müügileping ja selles märgitud Incoterms 2000 tarneklausel," lisab tootejuht.

Milliseid tehnilisi vahendeid saaks ja peaks firma kasutama, et kaupa veo ajal kaitsta?

"Selleks, et veos tervelt kohale jõuaks, tuleb, lähtudes veose spetsiifilistest omadustest, marsruudi iseärasustest ja aastaajast, valida sobiv ja piisavalt kestev pakend, õige transpordivahend ja piisavalt kindel kinnitusviis," sõnab Paltmann.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Anne Mere sõnul ei ole neil olnud vajadust sõlmida kaubakindlustuse lepinguid.

Firma tellib transporditeenust, mistõttu on Mere väitel riigisisese veoga seotud riskid maandanud kaubaveolepingutega.

"Kaubaveo kindlustuse lepingud on üles ehitatud tekitatud kahju printsiibile: vedaja kohustub saatja eest vedama vallasasja etteantud sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule. Vedaja vastutuse kestus on ajavahemik kauba vastuvõtmisest tarnijalt kuni üleandmiseni saajale. Kauba vedaja vastutab tekitatud kahju kaotsiläinud või kahjustatud kauba ning tähtaja rikkumisega tekitatud kahju ulatuses," räägib Mere.

Eesti Pank veab Tallinna kesklinnas asuvasse rahahoidlasse uusi kroone hambuni relvastatud eriüksuse saatel.

"Rahvusvaheline tava on selline, et sõjaväe- või politseieskordi kasutamise puhul ei ole veose kindlustamine vajalik. Keskpangad kindlustavad oma vedusid erandjuhtudel ja seda tehakse üldjuhul taastamisväärtuse ulatuses. Eesti Pank kindlustab oma veoseid teiste riikide territooriumil," ütleb keskpanga avalike suhete juht Livia Kulm.

Moodulmaju tootva Kodumaja ASi ostudirektori Jalmar Lorenzi sõnul kindlustavad nad kauba alati.

"Kindlusriskina on kasutusel B-klausli riskid. Meie puhul on tegemist tehasest sadamasse veoga, kus sihtpunktis on juba sadama enda kindlustuskate ja vastutus kauba säilimise eest," räägib Lorenz.

Tema sõnul ei ole nende toode tervikuna väga hinnaline. "Üldiselt arvestame, et meie kaubakoorem on väärtuses kuni 400 000 krooni treiler," märgib Lorenz.

Elcoteq Tallinn ASi tarneahela juhi Tiina Raide sõnul on nende firmas eksportkauba puhul lepingus kirjas, et ostja vastutab kauba takistusteta sihtpunkti jõudmise eest.

"Importkaup on meil igal juhul kindlustatud, aga me ei kindlusta eraldi näiteks Tallinna tehase kaupa, vaid Elcoteqil on globaalsed kindlustuslepingud," sõnab Raide.

Veosekahjud, mis ei lähe vedajavastutuse alla, on aga Elcoteqil kaetud AIG (rahvusvaheline kindlustusselts - toim) kindlustusega.

Suuremaid kindlustusjuhtumeid tuleb tarneahela juhi väitel aastas ette kümmekond, väiksemate juhtumite puhul räägib Elcoteq läbi vedajaga.

Raide sõnul tõstatavad nad kahjuteema ainult juhul, kui kahju ületab 100 eurot.

Ta rõhutab, et Elcoteqi jaoks on kauba kindlustamine vältimatu.

Ainuüksi üks tänavu esimeses kvartalis Tallinnasse jõudnud kaubasaadetis maksis ligi kuus miljonit krooni. Tavaliselt jäävad pakkide hinnad siiski 100 000-150 000 krooni kanti.

Kui palju võib Eesti kindlustusseltsidel olla aastas juhtumeid, kus kauba omanik ei ole veose väärtusele tähelepanu pööranud, on kauba alakindlustanud või tahab ekslikult nõuda kauba kahjustumisel või hävimisel hüvitise sisse hoopis vedajalt?

Tuginedes Ifi kogemustele veosekindlustuse kahjude käsitlemisel on olnud väga harva olukordi, kus kindlustusobjektiks olev veos on olnud alakindlustatud.

Veosekindlustuse objektiks on enamasti ostu-müügitehingu kaubaveosed, mille kindlustusväärtuseks on kauba ostuhind vastavalt saatedokumentidele. Kuna see on selgelt fikseeritud ja üheselt arusaadav, ei tekita õige kindlustusväärtuse määramine probleeme. Keerulisem võib olla õige kindlustusväärtuse määramine juhtudel, kus kindlustusobjektiks on kasutatud esemed või näituse eksponaadid. Kahjude käsitlemisel oleme alakindlustuse sätteid väga harva rakendanud.

Kauba omanikul on õigus kauba kahjustumisel või hävimisel nõuda hüvitis sisse vedajalt, aga vaid juhul, kui tekkinud kahju osas on vedaja vastutav, ja vastavalt kehtivatele piirmääradele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:37
Otsi:

Ava täpsem otsing