Krooni kursi muutmine on ebatõenäoline

"Kui riik ühineb euroalaga, siis Euroopa Komisjonil on õigus määrata ülemineku kurss ja lõplikult peab selle omakorda heaks kiitma ECOFIN," tutvustas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquim Almunia üleeile Brüsselis Äripäevale eurotsooniga liitumise reegleid, tunnistades selle lausega kursi muutuse võimalikkust.

Eesti eksperdid peavad seda siiski ebatõenäoliseks. Äripäev kirjutas esmaspäeval, et kroone tulevikus eurodeks vahetades ei pruugi praegune kurss enam kehtida, viidates Eesti Panga reedel ilmunud euro kasutuselevõtu analüüsile.

Almunia pressiesindaja Amelia Torres oli sellisest infost üllatunud ja küsis esmalt vastu, kas keskpank on tõepoolest sellist infot levitanud, et Eesti võib euroga liituda fikseeritud kursist erineval tasemel.

"See on spekulatiivne," sõnas Torres, "krooni ja euro vaheline kurss Eesti eurotsooniga liitumise ajal pole praegu oluline, kuna liitumine ise on ju veel teadmata kauguses."

Mina ei tea põhjust, miks peaks kurssi muutma. Kui just mõni poliitik ei taha igaveseks rahvavaenlaseks saada. Ei ole põhjust tekitada paanikat.

Kui kursimuutmise teemast räägitakse, tuleb alati vaadata, mis põhjustel räägitakse. Tihtipeale on selle jutu taga mingisugused isiklikud või ärihuvid.

Eks elu näitab, aga mina usun ikkagi, et Eesti liitub sellel kursil, nagu ta praegu on. Aeg näitab, kui hea või õige oli Slovakkia samm kaks korda revalveerida, Eesti on praegusel juhul sellise jäiga kursi hoidja ja lõppkokkuvõttes on see jäik kurss meid ka aidanud.

Ei ole mõtet tõmmelda. Meie peame oma eelarvet korras hoidma, see on kõige tähtsam.

Olen pea veendunud, et kurss ei muutu. Pankade otsused on alati väga läbimõeldud ja enamasti üritatakse säilitada stabiilsust. Olles kogu aeg diskussioonis sees, näen ma, et otsused tehakse selle nimel, et kurssi mitte muuta.

Sellel ajal, kui mina rahandusministrina olin ELi rahandusministrite nõukogus, andsid EKP nõukogu ja EL liikmesriigid nõusoleku Sloveeniale liitumiseks euroga, lubades liituda täpselt sama kursiga, mis enne liitumishetke ning kohustuslikus vahetusrežiimis osalemise ajal euro ja tolari vahel oli.

Ei ühelgi liikmesriigil ega ka Euroopa Keskpangal polnud sellele vastuväiteid. Ma ei arva, et Eesti puhul peaks euroopa keskpank või rahandusministrite nõukogu arvama teisiti.

Minu meelest on kursi muutmine vägagi ebatõenäoline, see oleks täiesti mõttetu tegu. Kasu sellest ei saaks eriti keegi, kahju aga väga paljud inimesed ja ettevõtted ning kogu riigi majandus langeks depressiooni.

Kui see oleks ette teada, asuksid majandusagendid enne seda oma raha välisvaluutasse konverteerima ning see tekitaks rahasüsteemis suuri ebastabiilsusi ning elimineeriks need vähesedki potentsiaalsed kasud.

Mida kauem me venitame liitumisega, seda suuremaks muutuvad asjaga seotud administratiivsed riskid. Kui liitumine lükkub veelgi kaugemasse tulevikku, võib tekkida küsimus praeguse kursi õigsusest, kuna krooni vahekord euroga on selgelt ajas kasvav. ECOFIN ega liikmesriigid ei vaata Eesti majandust mitte sisulise analüüsi vaatevinklist, vaid olulisemad on numbrid, mis tulevad konvergentsiraportist.

Hiir ikkagi ei jookse ju magava kassi suhu. Kui see hiir oma urust välja tuleb ja me teda näeme, peame olema valmis vähemalt üritama teda kinni püüda.

Ma ei tahaks olla paanikatekitaja, aga Taavi Veskimäel on põhimõtteliselt õigus - mida kauem jokutame, seda hullem -, kuid see pole tema enda mõte, vaid üldteada fakt.

Olukorras, kus välisinvestorid pigem lahkuvad kui sisenevad Eestisse - ja ma näen, et see võib meil reaalselt ees seista -, eksport on väike ja investeeringud langevad, tekib enne euroga liitumist päevakorda küsimus, missugune on krooni reaalne kurss.

Praegu meid devalveerimine ei ohusta ning kuna euroga ühinemiseni on veel pikk aeg, ei tasuks sellele mõeldes kaotada rahulikku und.