Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ministeeriumid küsivad pea 9 miljardit lisaraha

Lemmi Kann 13. august 2008, 00:00

Esmaspäeva õhtul kukkus eelarveprojektide esitamise teise ringi kell. Padar tunnistas eile korrektseks üheteistkümne ministeeriumi ning põhiseadusliku institutsiooni eelnõud, seitsme puhul on õhus probleeme, mis vajavad täpsustamist.

Vigade parandusega eelarvekava jättis esitamata majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kust teatati, et rahandusministeeriumi pakutud piirnumbrid ei ole endiselt reaalsed ning kärpimiste tulemusena satub kõige suurema löögi alla ühistransport. "Läbirääkimised käivad ja probleemid on lahendatavad," kinnitas Padar.

Hoopis suurem probleem on rahandusministri hinnangul lisataotluste kogusumma.

"Lisataotlusi on esitanud kõik ja nende summa on hirmuäratavalt suur - 8,9 miljardit krooni, mis on 3 protsenti SKPst," nentis Padar, kelle sõnul on juba klassika, et lisasummadena esitatakse tihti pigem emotsionaalset laadi rahasoove.

Kriitiliselt tuleb üle käia ka baastaotlused, mille puhul tuleb vaadata, kas neid saab järgmisel aastal rakendada või mitte. "Ministeeriumide eelarvetes on kindlasti sees ka neid kulutusi, mida me oleme juba otsustanud, et me ei tee. See, mis on taotlustesse sisse kirjutatud, need on sügavalt poliitilised teemad. Meeldib või ei meeldi, valimislubadusi tuleb väga tõsiselt korrigeerida," märkis Padar.

Samas on eelarves ka kulutusi, mis on seadustega ette nähtud ning mida kärpida pole võimalik. Selle faktiga vaatab tõtt sotsiaalministeerium, kelle eelarve on järgmisel aastal küll 1,87 miljardit suurem, kuid vaatamata oodatust suuremale sotsiaalmaksu laekumisele ei piisa nendest summadest ka seadusega ette nähtud kuludeks ehk pensionideks ja ravikuludeks. Sotsiaalminister Maret Maripuu küsis oma valitsemisalale juurde 2,78 miljardit.

"Me anname endale aru, milline on olukord, ja me kõik peame kokku hoidma. Samas ei saa lubada, et läheme kokkuhoiukavaga elutähtsate valdkondade kallale," ütles Maripuu.

Gruusia sündmuste valguses tegi valitsus esmaspäeva õhtul toimunud erakorralisel eelarvearutlusel otsuse vabastada kaitseministeerium kärpekohustusest. Järgmisel aastal on kaitseministeeriumi eelarve maht 1,9 protsenti SKPst, aastaks 2010 peab see jõudma 2 protsendini. Padari sõnul ühelgi ministril vastuväiteid ei olnud.

"Uues situatsioonis on meil kolm tähtsat vaala - väliskaitse, sisejulgeolek ning riigieelarve üldine tasakaal. Need on teemad, mis on praegu vaieldamatult asetunud teistmoodi valgusesse, ja ma usun, et inimesed saavad ka sellest aru," avaldas Padar lootust.

Sellel aastal küsis rahandusministeerium esimest korda koos eelarveprojektiga kohe ka palgamäärusi, eesmärgiks palgasüsteemi läbipaistvamaks ja ühtlasemaks muutmine.

"Me tahame, et juba eelarve kinnitamisel oleks teada, kuidas ministeeriumide allasutustes palga maksmine toimub, et ei oleks poole aasta pealt avastamist, et jälle on majanduskulusid tõstetud personalikulu reale," ütles Ivari Padar ning lisas, et selle sammuga peaks avaliku sektori palgakorraldus tubli sammu edasi astuma. Ministeeriumide esitatud eelarveprojektides oli Padari sõnul selles vallas aga veel mitmeid puudujääke.

Eile eelarveprojektide sisulise analüüsiga alustanud rahandusministeerium küsib täpsustusi ka piirsummadesse arvestatud tegevuste, vajalike lisadokumentide või teisi eelarveprojekti osasid puudutavates küsimustes. Neile küsimustele tuleb vastuseid anda haridus- ja teadus-, justiits-, kaitse-, kultuuri-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajanduse ning siseministeeriumil.

25. augustil avaldatakse rahandusministeeriumi majandusprognoos, mis määrab järgmise aasta eelarve mahu ning on aluseks ministritevahelistele eelarveläbirääkimisteks.

2009. aasta eelarve eelnõu peab valitsus esitama riigikogule hiljemalt septembri lõpuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing