Fondiinvestorite kurb aasta

Kui veel läinud aasta suvel oli mõne fondi varade kasv aasta baasil 70 protsenti, siis nüüdseks on need fondid taas kord poole sellest kasvust kaotanud. Kõige enam on investorid oma raha kaotanud idasuunaliste fondidega, kust on ka kõige enam raha välja võetud.

Fondijuhid räägivad kui ühest suust, et eelmise aasta suvel alguse saanud eluasemeturu finantsprobleemid USAs muserdavad endiselt finantssektorit, mis aga on üle kandunud ka teistesse sektoritesse.

SEB fondijuht Vahur Madisson ütleb, et kui selle aasta esimese kvartali globaalsete suurfirmade majandustulemused julgustasid investoreid, et hoolimata krediiditurgude nõrkusest ja üle maailma levivast eluasemehindade langusest suudavad ettevõtted muudes sektorites piisavalt kasvada, siis teise kvartali majandustulemused on investoreid üksjagu hirmutanud.

Hansa investeerimisfondide strateeg Pertti Rahnel räägib, kui aktsiaturud langevad, siis investorid pigem müüvad aktsiaid ja aktsiafonde. "Hetkesituatsioon pole erandlik," nendib Rahnel.

Samas leiab ta, et Ida-Euroopa, sealhulgas Balkani aktsiaturgude hinnatasemed on praegu põhjendamatult odavad. Ühe selgitusena toob Rahnel välja madala likviidsuse, sest jätkuva globaalse ebakindluse taustal eelistavad rahvusvahelised investeerimisfondid pigem suuri ja likviidseid väärtpabereid ning fundamentaalsed hindamiskriteeriumid nagu ettevõtete kasumite kasv ja hinnatasemed on nende jaoks teisejärgulised.

Avaron Asset Managementi partner Kristel Kivinurm-Priisalm tõdeb, et nende fondides on investorite sisse-välja liikumist olnud väga vähe ja seepärast mõnedest teistest fondihalduritest erinevalt ei ole nad olnud sunnitud fondis olevate ettevõtete positsioone raha väljavoolu tõttu likvideerima. "Kuna meil on fondides olnud raha osakaal käesoleval aastal suurem kui tavaliselt, siis oleme aktsiaturgudel toimunud allamüüke kasutanud ostuvõimalustena," räägib Kivinurm-Priisalm tehtud valikutest.

Jäine hingus aktsiaturgudel on muutnud investorid vägagi ettevaatlikuks. "Jaeinvestorid soovivad näha selgeid tõusumärke, enne kui uuesti investeerima hakkavad," rõhutab Trigoni portfellihaldur Mehis Raud. "Nende äraootav seisukoht paistab hästi silma just viimastel kuudel." Samas on tema sõnul olnud ka finantsasutustest investorid passiivsed, kartes USA ja Lääne-Euroopa majanduste jätkuvat jahtumist ja selle mõju arenevate turgude ettevõtetele.

Mis edasi? LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul on aktsiaturgude tippe ja põhjasid väga raske tabada, mistõttu ei saa ka öelda, millal fondide tootlused pöörduvad pikemaks ajaks tõusuteele. Oja leiab, et praegu on õigete aktsiate valik veelgi tähtsamaks muutunud. "On kindlasti palju odavaid kirsse, mida noppida," ütleb ta.

Peeter Rahnel Hansapangast arvab, et ilmselt näeme veel mõnda aega aktsiaturgudel reaktsioonina negatiivsetele uudistele tugevaid müügilaineid ning nendele järgnevaid põrkeid üles.

"Turud muutuvad stabiilsemaks siis, kui USA kinnisvaraturu korrektsioon on lõppfaasi jõudnud," loodab Rahnel, sest siis peaks pankade rämpshüpoteekidest põhjustatud laenukahjumitel joon all olema ning pangad saavad taas keskenduda oma põhitegevusele ehk ettevõtete ja eraisikute majandustegevuse finantseerimisele.

Eelpool põhjendatuga nõustuvad ka teised fondijuhid. Kristel Kivinurm-Priisalm Avaronist lisab, et languse kestus sõltub ka paljuski naftahinnast, mille tõus toob kaasa inflatsioonisurve ja intressitaseme tõusu ning valuutakursside, sh euro tugevnemise. "See kõik mõjutab ka oluliselt aktsiaturgude suunda," usub Kivinurm-Priisalm.

Mehis Raud prognoosib, et reaalmajanduses läheb veel kehvemaks ja selle madalseisu on oodata käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta esimeses pooles. Sellele viitavat asjaolud, et aktsiaturud teevad oma põhja tavaliselt kuni kuus kuud enne majandustsükli põhja.

"On oht, et langusperiood venib mõnevõrra pikemaks," märgib ta kogunisti, kusjuures võib taastumine toimuda aeglasemalt ja vaevalisemalt, kui turud üldjuhul parajasti ootavad.

Reklaamiärimees Marek Reinaas võrdleb pankade pakutavaid fondiinvesteeringuid teleturus müüdava plaadikogumikuga "Best love songs" ("Parimad armastuslaulud" - toim), mille teatud spetsialistid ehk fondihaldurid on kokku pannud.

Reinaas ütleb, kui sul ei ole aega ja viitsimist igasse laulu ja esitajasse eraldi süveneda, siis sellise komplekti ostmine on suhteliselt lollikindel tegu.

Selles mõttes on kõik võimalikud fondid tema hinnangul hästi mõistlikud ja vajalikud. "Keegi ju jälgib, et seal päris mõttetusi ei ole, mida aga võib üks muusikakauge inimene teha, kui ta hakkaks enda plaati kokku keevitama," usub investor Reinaas.

Reinaas on oma haldusfirma Möbius Turundusinvesteeringud OÜ kaudu juba 5-6 aastat ettevõtlusest teenitud vaba raha pannud investeerimisfondidesse. Ta on investeerinud ka erisikuna. Investeeritud summadest mees siiski rääkida ei taha.

Samas ei saa Reinaas mainimata jätta, et kõige parem investeering on ikkagi ettevõtte aktsiatesse, mille ise loonud oled ja kus sa iga päev tegutsed. "Siis on sinu investeering kõige paremini kaitstud," on ta kindel.

Otsus hakata vaba raha fondidesse paigutama sündis Reinaasal koos pangandusspetsialistidega. Praegu haldavad tema raha mitmed finantsasutused. "Reaalselt väga palju erinevusi pankade vahel ei ole," teatab ta, sest sisuliselt pakuvad kõik ühesuguseid fonde. "Kui üks pank hakkab pakkuma mingit fondi, siis teine pank teeb selle mõne aja pärast järele."

Reaalne kvaliteedi vahe tema arvates on selles, kas sinu haldur pangas mõtleb kui panga haldur või sinu haldur. Eestis on tublisid ja usaldusväärseid pankasid, kes armastavad oma klientidele müüa mõningaid fonde, mis võib-olla lähimal vaatlusel ei pruugi olla hea mõte. "Loomulikult," vastab mees tõsisel häälel küsimusele, kas talle on taolisi fonde pakutud. "Alati tasub silm peal hoida, millistesse fondidesse investeerid."

Oma investeeringu eesmärgiks peab Reinaas selle säilimist ja samas võimalikult suurt tootlust. Maksimaalse tootluse saavutamise kohta ütleb ta, et ta ei tegele hiromantiaga, sest on ju päevselge, et ei ole võimalik ette ennustada väga pikas perspektiivis, mis maailma majanduses toimuma hakkab.

Tema hinnangul ei ole fondijuhid rumalad inimesed, isegi kui mõne fondi tootlus mingil ajaperioodil negatiivne on. "Fondijuhilt ootan eelkõige pädevust," rõhutab pikaajalise ettevõtluskogemusega reklaamimogul. "Fondijuhil peab olema oma arusaam, miks mingid aktsiad fondi portfelli satuvad."

Kaotustest ei taha ta otsesõnu rääkida, tõdedes, et fondi raha paigutamine on pikaajaline ja seepärast on ka raske rääkida hetkelisest kaotusest.

Kindlasti on aja jooksul teatud fondidest loobutud ja teatud fonde juurde võetud, väga palju muutusi vahepeal toimunud ei ole.

"Pool aastat tagasi oli mu fondiportfell kindlasti suurem, kui ma oleksin sama aja jooksul intresside pealt teeninud," usub Reinaas, kes viimase aasta jooksul on samuti raha kaotanud.

Kokkuvõttes on ta kõige enam tulu teeninud nii Lõuna-Ameerika kui ka Ida-Euroopa suuna fondidega. Alternatiivsetesse fondidesse ta oma sõnul raha pannud ei ole. "Ju siis ei ole pakutud," nendib ta. Samas peab Reinaas end riskialtimaks investoriks, kuna investeerib pigem turgudel, kus areng on kiirem.

Riigikogulane Rein Ratas ütleb, et suur kaotus 1990ndate lõpul investeerimisfondidest on viinud teda tõdemuseni, et raha ei tohi sinu üle valitseda, vaid peab olema sulle heaks sulaseks.

Nüüd aga mõtleb ta ise aktiivselt oma investeeringu juhtimisele kaasa.

1990ndate esimesel poolel hakkas Ratas Hoiupanga kaudu investeerima fondidesse, kuniks jõudis kätte 1998. aasta aktsiaturgude kollaps. Rein Ratas nimetab seda niivõrd suureks kaotuseks, et ei taha isegi selle peale mõelda - mees kaotas 70 protsenti oma rahast.

Uuesti tegi mees investeerimisega algust 2000. aasta hakul. Kui Eesti Vabariigi taassünni algul oli fondidesse raha paigutamise eesmärk kasvatada maksimaalselt raha, siis nüüd on riigikogulane seadnud eesmärgiks kindlustada raha säilimine, et see ületaks inflatsiooni.

Ratase jaoks on investeerimisel ohu märgiks asjaolu, kui raha kasvamiselt tekkinud summa on vähenenud teatud kriitilise piirini. "Siis tõstan alarmi," teatab ta. See juhtus ka selle aasta varakevadel, kui mees tegi oma portfellihaldurile ettepaneku vahetada Hansapanga fondiplaanis olevad segafondid välja rahaturufondidega, kus on ka intressifond.

"Olin oma fondiplaani fondidega kaotanud kasvikult ühe kolmandiku," selgitab Ratas vahetamise otsust. "See oli juba tõsine häire mulle." Ratas ei jäänud ootama, et ühest kolmandikust oleks saanud kaks kolmandikku või isegi null.

Kaks kolmandikku Ratase portfellist moodustavad investeerimishoiused, mida ta nimetab riskivabaks ja ühe kolmandiku moodustab portfellist nüüd siis rahaturufondid. Aktsiate ja aktsiafondide ostmine on aga kindlasti välistatud.

Kui varem portfelli väärtus kasvas, siis vaatas riigikogulane oma raha kasvamist kord kuus. Nüüd vaatab ta kord nädalas. "Nüüd on olnud stabiilselt tagasihoidlik kasv," on Ratas oma valiku üle uhke, sest tema tegi ise ettepaneku portfellihaldurile fondide vahetuse kohta. "Rahaturufond on kindlam. Aktsiafonde ei usalda."

Kogu investeerimise kohta 2000. aastast alates on Ratas enda sõnul raudses miinuses. Samas on ta alati nii-öelda vaba raha investeerinud, mitte kunagi laenatud raha.

Kui jätta kõrvale III samba fondid, siis on esimesel poolaastal tehingute arvu poolest jätkuvalt eelistatumad Ida-Euroopa suunitlusega aktsiafondid (sh Venemaa), kuid üha rohkem valitakse investeeringute põhiosaks ka fondifonde.

Selgelt ebapopulaarsemad on SEB fondivalikus tehnoloogiasektori fondid, mille kuldajastu jäi pea kümne aasta tagusesse perioodi ning mille atraktiivsus pole investorite silmis taastunud.

Praegu on kõige populaarsemad pigem madala või keskmise riskitasemega fondid, nagu Hansa Fondifond 30 või Hansa Fondifond 60. Investeerimissoovituse puhul võetakse arvesse kliendi riskieelistusi, investeerimiseesmärke, investeerimisperioodi pikkust ja üldist finantsseisu.

Aktsiaturgude soodsast hinnatasemest hoolimata on praeguse volatiilsuse taustal paljudel klientidel mõistetavalt psühholoogiliselt raske raha aktsiafondidesse investeerida.

LHV klientide hulgas on praegu kõige populaarsem LHV Pärsia Lahe Fond, kuna see fond investeerib piirkonda, mis on makromajanduslike näitajate poolest endiselt väga tugev. Läänemaailmast erinevalt ei kimbuta seda regiooni krediidikriis, kallis nafta hind, kallinev raha hind ning vananev rahvastik.

Investeeringutel põhinev majanduskasv on jätkusuutlik, muutes keskkonna ettevõtete jaoks soodsaks ning potentsiaali investorite jaoks suureks. Siiski me ise ei soovite kogu raha sellesse regiooni investeerida, vaid investori profiilist sõltuvalt 10-35 protsenti portfellist.

Me näeme praegu põllumajanduses seda sektorit, mis võiks maailmamajanduse jahtumisest hoolimata pakkuda jätkuvalt kiiret kasvu ja positiivset tootlust.

Arenevate turgude Agrisektori Fond pakub võimalust kasu lõigata arenevate turgude toitumisharjumuste muutumisest nende suureneva jõukuse ja kasvava rahvaarvu kaudu. Farmerite suuremad sissetulekud kanduvad omakorda ettevõtetesse ja sektoritesse, mis aitavad põldude tootlikkust tõsta.

Autor: Virge Lahe