Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 14. august 2008 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kaitsekulu pigem nõusse kui jõusse
Sõda Gruusias on pannud Venemaaga piirnevaid riike, sealhulgas Eestit, kriitiliselt hindama oma kaitsevõimet.Lisaks kaitsetahtele endale on kaitsevõime oluline baas kahtlemata kaitsekulutuste suurus riigieelarvest.Kas me peaks oma kaitsekulutusi suurendama, seadma need prioriteediks?Või, teisisõnu, mitte nõudma kaitseministeeriumilt omapoolseid kärpeid järgmise aasta riigieelarve tasakaalu viimiseks?Äripäeva toimetuse seisukoht on, et päris vabasid käsi kaitseministeeriumile anda ei saa, sest pole garantiid, kui efektiivsed tehtavad kulutused on.Rahuaja demokraatliku riigi nagu Eesti kaitseministeerium peab alluma rahandusministeeriumile.Avalikkusele ei jätnud head muljet n-ö jõuministrite Jaak Aaviksoo ja Jüri Pihli ultimatiivses toonis avaldused, et kui rahandusministeerium sunnib neid samuti eelarvekärbetele, tuleb vanglast välja lasta nii ja nii mitu vangi, vabastada ametist nii mitu kohtunikku, lahti lasta nii mitu politseinikku.See on vulgaararitmeetika. Aga see oli ka enne Gruusia sõda.Kuid endiselt on kaitsekulutuste jagunemine spetsiifiline valdkond, mis on osaliselt kaitstud riigisaladusega.Me ei sea kahtluse alla niivõrd kaitsekulutusteks eraldatava raha hulka ja teatud määral salastatust, kui peame vajalikuks, et selle kasutamisel oleks siiski senisest suurem avalikkuse kontroll. Põhimõtteline kokkuhoiuvajadus käib kõigi valdkondade kohta.On kostnud üleskutseid, et Eesti ise peab olema võimeline agressorit tagasi lööma 30-60 päeva.Võib väita sedagi, et kui pole enam iseseisvat Eesti riiki, pole ka mitteeksisteeriva riigi eelarve kokkuhoiul mõtet.Aaviksoo argument on, et NATOsse astudes võttis Eesti endale kohustuse eraldada kaitsekulutusteks kaks protsendi sisemajanduse koguproduktist ja praegu jääb see mõne protsendikümnendikuga ettenähtule alla.Arvame, et need kaks protsenti ei saa olla püha lehm, mis tuleb tingimata eraldada ja ära kulutada.On suur vahe, kas see raha läheb investeeringuteks mitte esimeses nooruses rauda või kaitseväe väljaõppesse, küberkaitsesse, ka diplomaatiasse ehk kas raha läheb jõusse või pigem nõusse. Ja nõu arendamine ei nõua tingimata kindlaid protsente.Teatud määral on vaja ka jõudu, nagu näiteks aprillimässu mahasurumiseks, kui on hädavajalikud professionaalsed, treenitud ja hästi relvastatud löögirühmad, kes kiiresti reageerivad.Aga summaarse tulejõu poolest ei suuda me ilmselt kunagi võistelda ühe suurriigiga ja peame lootma NATO-le.Ent kui suudame anda mõnes küsimuses oma liitlastele kasulikku nõu, on vastastikune kasu suurim.Autor: ÄP- Hetkel kuum
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?