Ansip, Te haavate põllumehi

Eesti põllumehed on nördinud Andrus Ansipi väljaöeldust: "Rahvas kaotaks tulumaksu alandamise edasilükkamise tõttu 1,5 mld kr, mis suuresti läheks 20 suurpõllumehe taskusse." 20 suurema hulgas ei ole üksikpõllumehi, tegemist on ettevõtetega, mis annavad tööd ligi 2500 inimesele. Otsetoetusi sai 2007. aastal 24 075 põllumeest 845,2 mln krooni. Sellest maksti pingereas 20 esimesele ainult 8,43%.

Kui peaminister annaks oma nõunikele korralduse analüüsida põllumajandusettevõtete bilansse, siis näeks ta, et ilma toetusteta oleks enamik neist kahjumis, ja ka seda, et põllumees pole juba aastaid seda piskut kasumitki välja võtnud, vaid on selle ELi nõuete täitmiseks investeerinud. Üheski valdkonnas pole võimalik tegutseda naabritest oluliselt erinevates konkurentsitingimustes, kuid Eesti põllumeeste toetuste vähendamine annab veelgi suurema konkurentsieelise meie naabritele. Mitte ükski ühenduse liikmesriik, sh lähinaabrid Läti ja Leedu, ei ole riigi majandusele rasketel aegadel rääkinud põllumajandustoetuste vähendamisest. Küll on räägitud toetuste vähendamisest kogu ELis, mis ei moonutaks konkurentsitingimusi, kuid tooks kindlasti kaasa hinnatõusu. Eesti põllumeeste toetused on niigi hektari kohta 3-5 korda väiksemad kui vanades liikmesriikides. Meie põllumajandusest on juba ligi 15% väliskapitali oma ja see protsent suureneb, kui raskustes ettevõtted on sunnitud end odavalt müüki panema.

Võrreldes eelmise suhteliselt hea põllumajandusaastaga on olukord kardinaalselt muutunud: viljahinnad on poole aastaga langenud 50% ja piima kokkuostuhinnad 30%. Samas on väetisehinnad kahekordistunud ja diislikütuse hinnad tõusnud ligi 50%. Lausvihm segab viljakoristust, koristatud on vaid 20% teraviljast ja sademete jätkudes võib suur osa viljast jäädagi põllule. Kui eelmisel aastal sõime omakasvatatud rukkist ja nisust valmistatud leiba-saia, siis tänavu on ASi Tartu Veskid ostujuhi Leo Dulubi sõnul ostetud rukist 70% ja nisu 50% vajadusest. Viljast, mida veel koristada saab, ei lähe enam grammigi toiduviljaks.

Peaminister Ansip on aasta EPAs agronoomiat õppinud ning loodame, et see aitab nii temal kui ka kogu Reformierakonnal paremini mõista ka tänast olukorda.