Nordea pürib kolme suurema pensionipakkuja hulka Eestis

"90% töötavast rahvastikust on juba liitunud pensionifondidega. Võib küsida, kas me pole hiljaks jäänud. Arvan, et ei ole," ütles Nordea Panga juht Vahur Kraft eilsel uusi pensionitooteid tutvustaval pressikonverentsil.

"Nagu pangandus, on ka pensionifondid pikaajaline äri. Tegelesime siiamaani analüüsiga," lisas Kraft ning avaldas lootust, et keskpikas perspektiivis saab Nordeast Baltimaade üks kolmest suuremast pensionifondide pakkujast.

"Huvitav, ka ERGO-l on plaan saada turul suuruselt kolmandaks pensionipakkujaks," oli ERGO Varahalduse juht Marek Zacek üllatunud. "Et ees on veel praegune turu kolmas Sampo, tuleb tunnistada, et kolm ettevõtet ühele kohale on märk tihenevast konkurentsist. Selge on see, et ellu jäävad siis edukad ja kliendid võidavad valikute laienemisest."

Zacek uskus siiski, et kliendi teadlikku valikut suunab ikkagi pensionifondi tootlus, kulu- ja riskitase tervikuna, mitte ainult üks neist.

"Arvestades seda, et kohustuslikud pensionifondid on Eestis tegutsenud juba kuus aastat ja fondide summaarne maht on üle 12 miljardi krooni, on plaan vägagi ambitsioonikas," kommenteeris Sampo Panga säästu- ja investeerimisteenuste osakonna juhataja Peeter Schamardin Nordea plaani turul kolmandaks tõusta. "Eesmärki on kergem saavutada, kui meelitada kliente üle teistesse pensionifondidesse juba kogunenud rahaga."

Schamardin hoiatas ühtlasi osakuomanikke, et aastatega kogunenud pensionivara konkureerivasse fondi üleviimisega kaasnevad kulud, mis sõltuvad kogunenud pensionivara suurusest ja pensionifondide tasumääradest. "Seega võib osakute vahetamine osutuda vägagi kulukaks," lisas ta.

Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel usub, et Nordea pensionifondide kasuks räägib suur eraklientide hulk - 70 000 inimest -, kellest paljud on panga oma pensionifondi järele ka küsinud. Lisaks nimetas Tagel stabiilsust ja madalaid haldustasusid.

SEB eile Nordea pensionifondide tulekut ei kommenteerinud.