Laename uute hoiuste abiga

Erkki Raasuke 25. september 2008, 00:00

Alustuseks olgu selge, et me ei tee uusi ennustusi, anna õppetusi ega kritiseeri kedagi. Kirjeldame vaid meie enda mõttekäiku lähituleviku tegevuse planeerimisel. Viimased 18 kuud on meie ennustused majanduse suhtes olnud suhteliselt optimistlikud, et mitte öelda väga optimistlikud. Tegelikkus aga on olnud oluliselt negatiivsem.

Oleme appi võtnud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) analüüsid, mis on üks paremaid kompetentsikeskusi majanduskriiside uurimisel. Plaanid või järeldused ei ole siiski prognoosid, vaid üks nägemus, kuidas teiste riikide kogemuse põhjal võiks minna.

Planeerides 2009. aastat ja ka edasist arvestasime ka sellega, et meie võimekus kohanduda turu positiivsete arengutega on oluliselt suurem, kui võimekus kohaneda negatiivsete arengutega. Seepärast on planeerimise eeldused teadlikult osaliselt negatiivsemateks tehtud. Oma plaanides oleme aluseks võtnud, et SKP kasv aastatel 2008 ja 2009 on pigem negatiivne. Töötus küündib 2009. aasta lõpuks 10 protsendini.

Inflatsioon püsib kõrge ka aastavahetuse järel ja seejärel langeb. Kui olukord majanduses peaks järsult veelgi halvenema, siis võiks ka inflatsioon sellevõrra kiiremini alaneda.

Pangandusäris me järgmisel aastal laenumahukasvu ei oota. Laenuportfellide maht püsib järgmisel aastal kas 2008. aasta tasemel või alaneb veidi. See ei tähenda, et finantseerimistegevus jääb täiesti soiku. Me ei saa lubada tasakaalustamatut kasvu ainult välisraha toel. Edasine finantseerimise kasv peab tulema kohalike säästude põhjal.

Oleme aja maha võtnud eesmärkides, mis puudutab laenude turuosa, ja keskendume vaid hoiuste turuosadele. Laenud kasvavad nii palju, kui palju meil on võimalik deposiite kasvatada. Laenude kvaliteeti vaadates kasvavad kahjumid 2009. aastal ootuspäraselt. Reeglina jõuab krediidiportfellide kõige nõrgem punkt kätte hetkeks, kus majandus hakkab juba taastumise märke näitama. Oleme ka välisinvestoritele rääkinud, et järgmised 12 kuud, võimalik, et ka järgmised 18 kuud, anname krediidikvaliteedis vaid negatiivseid uudiseid.

Praegu võib öelda, et eluasemelaenu äri on olnud osaliselt valesti hinnatud. See ei kehti iga individuaalse laenu kohta, küll aga äri kohta regioonis üldse. Ja puudutab see peamiselt Lätit, Eestit veidi vähem.

Eluasemelaenud on õhukese marginaaliga tooted. Selles äris saab lubada, et sajast laenukliendist jääb tagasimaksetega raskustesse vaid üks, sellisel juhul teenitakse vajalik omakapitalitootlus tasa. Kui võlgu jääb kaks, enam omakapitali tootlikkust ei saavutata, ent otsest kahjumit veel ei kaasne. Kui juba kolm klienti ei suuda oma laenu tagasi maksta, on kogu äri vee all.

Potentsiaalsete laenajate struktuuri muutus jäi pankadel mõneti tajumata - nii ka meil endil. Kuigi tingimusi karmistati, siis kogu äri seisukohast osutus väga oluliseks asjaolu, et vähenes niiöelda "heade klientide" hulk, kes oma intressimaksetega katavad ka üksikud kahjumid. See muutus on toonud kaasa portfellide vaikse edasise nõrgenemise viimase aasta jooksul. Nüüd on vaja otsustavalt tõmmata tagasi finantseerimist, kus laenuteenindusmäärad on kõrged ning tagatise väärtused madalad. See on vajalik, et kogu turg ei seiskuks ning tugevatel laenajatel säiliks ligipääs võõrkapitalile.

Uue, ent kasvava teemana on üleval rahvusvaheliste finantsturgude närvilisusest tulenev usalduse vähenemine. Praeguseks on see jõudmas ka Baltikumi. Nii varasemast kui ka lähiajaloost on näha, et selle käestminemisel võivad olla hävituslikud tagajärjed.

Läbipaistvus, ausus ja otsustav tegutsemine on vajalikud siin nii otseste turuosaliste kui ka meedia poolelt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:44
Otsi:

Ava täpsem otsing