Raudteeblokaad muserdab vene ärimeest

Väinu Rozental 26. september 2008, 00:00

Fedorov on kümme aastat vahendanud Eesti ja Venemaa vahel raudteitsi kaupu. Kui veel eelmise aasta esimesel poolel vedas Fedorov iga kuu Eestisse umbes sada raudteevagunit Venemaa metsamaterjali, saematerjali, väetiste ja muuga, siis tänavu juulist on raudteetransport tema jaoks täielikult lõppenud.

See tähendab, et Venemaale jääb tal iga kuu Eestist saatmata sada vagunitäit kergplokke, kuivsegusid ja muud ehitusmaterjali, mille järele ehitusturg Peterburis lausa röögib. "Meie müügiesindajad Peterburis ei saa nõudlust rahuldada, sest meil pole logistiliselt võimalik nõutud kaupu kohale vedada," laiutab Fedorov käsi.

"Mul jäi pronksiööst tulenevate Venemaa majandussanktsioonide tõttu eelmise aasta esimestel suvekuudel saamata umbes 50 000 eurot ehk ligi 0,8 miljonit krooni kasumit," tõdeb Fedorov Tallinnas Tehnika tänaval asuvas kitsukeses büroos, kuhu on registreeritud tema Eestis vahendusega tegelev OÜ Adis Pluss.

Fedorov tõdeb, et tegelikult on ta juba aastaid olnud justkui kahe tule vahel. "Mu pikaajalised ärisuhted Eestiga ja see, et mul on Kingissepas ehitusmaterjaliladu, mida rahvas kutsub Eesti poeks, ei tekita kohalikes poliitikutes minu suhtes kõige paremaid emotsioone," tunnistab iga nädal vähemalt paar päeva Eestis viibiv Fedorov. "Samas ootan ma, et Eesti valitsus võtaks midagi ette kaubandussuhete normaliseerimiseks."

Kui tippajal tegi ta Eestis koostööd 30 firmaga, siis nüüd vaid paari-kolmega. Fedorov räägib, et kui Venemaa keelas juuli algul sisuliselt kaupade lähetamise vagunitega Eestisse, saatis ta raudteeministeeriumisse kirja. "Algul vastasid nad, et kaupade vedu on peatatud raudtee remondi tõttu," muigab Fedorov. "Seejärel vastati, et neil pole mulle vaguneid anda, ja viimaks saadeti mind üldse kuradile."

Fedorov on otsinud raudteele alternatiivseid võimalusi kaupade vahenduseks. "Vagunite saatmine Läti kaudu tõstab kauba hinda umbes viiendiku võrra ja see pole kasulik," nendib Fedorov. "Samas on ka kaupade vedu oma autodega takistatud, sest kuus suudame üle piiri edasi-tagasi liigutada vaid kuni kümme autot."

Kuna ta on sündinud ja kasvanud kooliealiseni Eestis, tunneb ta vajadust säilitada, nui neljaks, suhteid Eestiga. "Mul on siin nii palju sõpru ja ärisidemeid, et neist lahti kiskuda ma praegu ei suuda. Kui aga olukord ei muutu, siis võib-olla saab vaiksest tiksumisest kõrini."

Tartumaa puidutöötlemisfirma OÜ Trives tegevjuhi Urmas Linno kinnitusel on nad tänavu Fedorovilt ostnud saematerjali tunduvalt vähem kui varasematel aastatel. "Kõik on hinna üle läbirääkimiste küsimus, sest lisaks raudteetranspordi ärakukkumisele on tõusnud ka väljamüügihinnad Venemaal," põhjendab Linno.

Jõhvis tegutseva hulgikaubandusfirma OÜ Soft-Trade ja autotranspordifirma OÜ Roni Trans juhataja Denis Ignatjevi kinnitusel on nad pärast Venemaa raudteetranspordi sulgu lõpetanud täielikult metsamaterjali ja muude kaupade impordi Venemaalt. "Kui meil õnnestub saada Läti firmade vaguneid, siis oleme nendega saatnud oma pikaajalisele partnerile Vadim Fedorovile aeg-ajalt ehitusmaterjale," räägib Ignatjev. "Ka oleme püüdnud rentida vaguneid Vene ettevõtetelt, kellel on veel Eestisse pääs vaba. See on aga äärmiselt ebapüsiv variant, sest näiteks juunis saime tellitud 60 vagunist tegelikult kaubaga teele saata vaid neli."

Vadim Fedorovi endise koostööpartneri, Kiviõlis asuva OÜ KMD Kinnisvara juhi Maksim Danilovi kinnitusel on nad leidnud Peterburis uued äripartnerid, kellele viivad ehitusmaterjalid kohale laevadega.

"Laevaga ehituskauba viimine on meie jaoks odavam, sest meie uued koostööpartnerid asuvad Peterburis ja kaupa ei pea vahepeal pikka maad autoga vedama," räägib Danilov. "Kuna laev mahutab kuni 2000 tonni kaupa ehk umbes saja veoauto koorma, on ühe laeva koorma deklareerimine tunduvalt lihtsam kui saja veoauto deklaratsiooni koostamine."

Danilovi andmeil on nende firma saatnud juulis, augustis ja septembris ühe suure kaubalaeva Peterburi. "Esialgu Sillamäe sadama kaudu, kuigi Eestis pole probleemi, millise sadama kaudu laev välja saata. Probleem on selles, milline Vene sadam saab laeva vastu võtta, sest kõik sealsed sadamad on väga koormatud."

Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transiidikomisjoni sekretär Heldur Vaher.

Mida Vadim Fedorovile soovitada? Lõpetada vahendustegevus Eestiga sootuks või vinduda edasi?

Raske on uskuda, et Eesti-Vene suhted tulevikus ei saa paraneda. Aga õige otsuse äri jätkamise või lõpetamise kohta teeb loomulikult iga ärimees ikka ise. Samas on äri lõpetada tunduvalt lihtsam kui hiljem sellega taas alustada.

Eesti-Vene suhted on keerulised ja viimasel ajal veelgi teravnenud ning see ei soosi kaubavahetust kahe riigi vahel. Praegu on meile loodud teatud takistused raudteevedudel, maanteevedudel ei jätku veolube, piiriületusel on pikad järjekorrad, rääkimata mitmesugustest ärimeestele loodud raskustest toimetamisel kohapeal.

Kas ministeerium on huvitatud, et taastuks kaubavedu Eesti ja Venemaa vahel raudteitsi? Et taastuks transiit läbi Eesti?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kindlasti huvitatud, et raudteeliiklus naaberriikidega, sh Venemaaga, tiheneks. Vastasel juhul ei ehitataks praegu Koidula piirijaama ega rekonstrueeritaks Tartu-Valga raudteelõiku. Transiidi lõplikul katkemisel tekiks küsimus reisirongiliikluse jätkumisest, sest raudtee infrastruktuur nõuab suuri kulutusi. Reisirongiliiklus ei suuda üksi raudtee infrastruktuuri ülal pidada.

Ka transiit laiemas kontekstis on riigile kasulik, olenemata vastupidistest arvamustest. Transiit on läbi Eesti käinud juba neist aegadest alates, kui Taani kuningas Erik IV andis Tallinnale Lübecki õiguse ja Tallinn liideti keskaegse Saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. Ei tundu usutav väide, et 800 aastat on siin (nagu ka kõigis meie naaberriikides) vale ja kahjuliku asjaga tegeletud.

Mida saaks Eesti pool teha? Kas Eestis ollakse valmis Venemaaga läbi rääkima?

Läbirääkimisi ei ole võimalik pidada ühepoolselt. On lootust, et sügisel kohtub taas Eesti-Vene transpordikomisjon, et tekkinud probleeme lahendada. See komisjon on loodud naaberriikide ministeeriumide vahel ja kahe riigi vahelisi suhteid ehk poliitikat sellel tasandil kahjuks parandada ei saa. Olukorra leevendamiseks peab mõlemas riigis leiduma poliitilist tahet.

Kui meie valitsus eitab transiidi vajalikkust, näidates sellega hoiakut maailma ühe suurema transiidiriigi suhtes, siis loomulikult on Venemaal väga lihtne mitte suunata sellest riigist transiiti läbi.

Riikidevaheliste arusaamatuste korral kannatab alati piiriäärne koostöö. Ometi on raskused ületatavad, tuleb vaid otsida uusi äripartnereid ja uusi transpordi liikumise teid. Kui sa oled ettenägelik, pealehakkamist täis ja paindlik, siis ega elu ning äri seisma jää.

Meie kogemus näitab, et kõik, mis peab Venemaale minema, see ka sinna jõuab, ja kui mitte raudteetranspordiga, siis muu transpordiliigiga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:44
Otsi:

Ava täpsem otsing