Prognoosid täituvad vaid tänu ekspordile

Äripäev korraldas täpselt aastapäevad tagasi töötleva tööstuse ettevõtete seas küsitluse, kus palusime prognoosida, milliseks kujuneb tootmisüksuse müügitulu lähema aasta jooksul.

Toona nägid ettevõtete juhid tulevikku valdavalt läbi roosade prillide - keskmiselt prognoositi lähema aasta müügitulu kasvu 16%. Kõige kopsakamat kasvu nägid ette toidutootjad (19,7%) ja nende prognoosid osutusid ka kõige realistlikumateks. Kõige tagasihoidlikumaks hindasid tulevast kasvu tekstiilitööstuse ettevõtted. Ja laias laastus oli ka neil õigus.

Nüüd küsitlesime tookord vastused saatnud firmad uuesti üle. Tahtsime teada, kuidas õnnestus loodetud tootmismahu kasvust kinni pidada.

Üldistavalt võib öelda, et enam-vähem oodatud suurusjärgus on käivet suutnud kasvatada vaid toodangu ekspordile orienteeritud ettevõtted, samuti toidutööstused, kes müüvad küll valdavalt siseturule, ent kelle müügitulu on omajagu aidanud kasvatada toidukraami hinna tõus.

Edu võti peitub ekspordis. Eestis on tööstustoodangut aga järjest keerulisem müüa, turg on langev peaasjalikult kesise nõudluse ja mõnede toodete puhul ka inimeste ostujõu alanemise tõttu.

Näiteks musta metalli maaletoojad näevad tuleval aastal ette olulisi muudatusi turul. Bermet Managemendi nõukogu esimees Ergo Metsla on seda meelt, et Eesti terasemüüjad hakkavad konsolideeruma, osa aga lõpetab hoopis tegevuse.

"Meie arengut mõjutab kõige rohkem Eesti üha langev turg, samas kui terase hind globaalselt tõuseb," iseloomustab Metsla.

Eestis toodetud metalli eksportijad, neid pole küll palju, kurdavad aga vastupidist - materjali hinnad kukuvad.

Nii kinnitab pliid eksportiva ASi Ecometal nõukogu esimees Tõnis Kaasik, et eelmise aasta sügise hindadega võrreldes on plii hind praeguseks langenud enam kui kaks korda - selle aasta algusega võrreldes 30%.

"Meie toodangu hind oleneb Londoni Metallibörsist, kus hinnad on viimastel kuudel oluliselt langenud," tunnistab Kaasik.

Iga asi, ka majanduse pööramine uutele rööbastele, võtab aega.

Allhanke vähendamine ja ümberorienteerumine lõpptoodangule tähendab ühtlasi otsest konkurentsi meie seniste allhanke tellijatega Rootsist ja Soomest, millegi uue ja paremaga väljatulemist. Kõrgem lisandväärtus ja lõpp-produkti tootmine tekitab vajaduse osta allhanget kusagilt mujal, kus on odavam - kas või Rumeeniast.

Keerukate, riigi majanduse toimimist muutvate protsesside korral on tarvis osapoolte ühiseid jõupingutusi. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning uuenduse strateegia on formuleeritud aastateks 2007-2013 dokumendis "Teadmistepõhine Eesti".

Riik kaasab ettevõtteid Arengufondi, riiklike tellimuste ja teenuste ning ettevõtlustoetuste abil. Präänikuks koostöö ja uuenduslikkuse suurendamisel on euroraha. Näiteks toetab majandusministeerium klastrite loomist Eesti riigi ja ELi raha abil saja miljoni krooniga lähema kuue aasta jooksul.

Arengu hind ja arengu väärtus on erinevad mõisted, nende populismita hindamine ja optimeerimine on rasketel aegadel vältimatu.

Mõistlik on üle vaadata ettevõtte struktuur ja tarneahel ning teha vajalikud korrektuurid.

Tuleb tagada tarneahela tõhus toimimine alates toorainete ostmisest kuni kliendile lähetamiseni.

Raske aeg nõuab muudatuste tavapärasest palju jõulisemat elluviimist.

Tuleb hakata rohkem kaaluma iga kliendi maksevõimet, et vähendada võimalikest pankrottidest tulenevaid krediidikahjusid.

Raskel ajal tuleb osata igal sammul kokku hoida ehk kulusid optimeerida. See annab võimaluse tugevamatel valmistada end ette uueks tõusufaasiks.

Eestis peaks esile tooma ja igati toetama eksporti teostavaid ettevõtteid.

Eelkõige on vaja keskenduda tegevuse efektiivsuse tõstmisele - see ei pea tähendama töötajate koondamist, vaid olemasolevad inimesed peavad hakkama tõhusamalt tööaega kasutama.

Suurendada tuleb tellijatele pakutava lisandväärtuse osa, siis suudame olla konkurentidega võrreldes atraktiivsed.

Peab mõtlema investeeringutele, et turu kasvule pööramise ajal olla valmis oma osa pärast võitlema.

Rohkem tähelepanu efektiivsusele ja turgudele.

Põhjendamatu on hellitada optimismi, et majandus kiiresti paraneb.

Kulude karmile vähendamisele eelistan leida võimalusi tulude suurendamiseks.

Leida tuleb uued turud väljaspool Eestit ja võimalused olemasoleva ekspordi suurendamiseks.

Parema teenuse pakkumine kliendile aitab teda kinnistada.

Keskendumine üksikutele tegevustele ei too edu - tarvis on näha tervikut ja sellega tegeleda.

Tasub mõelda, mida mingi kulu vähendamine kaasa toob, sest teinekord tekib sellest hoopiski saamata jäänud tulu.

Et raskel ajal ellu jääda, tuleb tõsta tõhusust. Vajalik on n-ö organisatsioonilise rasva põletamine, ebaolulised ja vaid edevuseks olulised tegevused ning kulutused tuleb täielikult ja kohe lõpetada.

Oluline on heade töötajate säilitamine keerulistel aegadel, sest kulude kokkuhoid ei alga töötajate vallandamisest ega palkade kärpimisest. Möödapääsmatu on üritada siseneda uutesse valdkondadesse. Kapitali peab suunama atraktiivsemasse majanduskeskkonda.

Oluline on taluda langusest tingitud negatiivset psühholoogilist survet. Langus ja tegevuse kokkutõmbamine pole katastroof, vaid vastus väliskeskkonna muudatustele.

Organisatsiooni kvalitatiivset arengut näitab võimekuse säilimine ja arenemine ka siis, kui majanduskeskkond on vaenulik.