Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Heki roheline tara

Evelin Rikma 06. oktoober 2008, 00:00

Peamised vastuargumendid heki rajamisele on, et see nõuab palju tööd ja et hekk kasvab kaua. Kui aga kord töö ette võetud on, tasub see ennast aastateks ära, nõudmata seejuures suuri kulutusi ja aega. Pealegi püüab hekk kinni autode heitgaasid ja tolmu, summutab helid ja puhastab õhku. Seda ei suuda ükski puittara.

Hekid jagatakse kahte rühma: pügatud ja vabakujulised hekid. Vabakujuline hekk varjab juba lühikese kasvuaja järel aeda võõraste pilkude eest, samas kui pügatud hekiga

on rohkem tööd ja vaeva. Pügatud hekk on vastupidav, võtab vähe ruumi ja on tugev piire. Vabakujuline hekk kasvab kiiresti, pakub lühikese aja järel silmailu ja kaitset ning - mis peamine - on kergesti hooldatav.

Pügatud heki jaoks tuleks valida kergesti harunevad ja pügatavad taimed. Pügatud hekke on läbiva tüvega (harilik kuusk, harilik elupuu) ja mitmeharulisi (üheemakaline viirpuu, läikiv tuhkpuu, harilik liguster). Läbitava tüvega hekki lõigatakse alles siis, kui ta on kasvanud soovitud kõrguseni. Mitmeharulisi hekke tuleb pidevalt tagasi lõigata, lastes neil aastas vaid 15-20 cm kõrgemaks kasvada.

Hekitaimi valides mõtle läbi, kas tulevane hekk hakkab olema otseses kokkupuutes soolaga (tänava ääres). Näiteks okaspuuhekid soola ei talu, see muudab nad pruuniks ja inetuks. Soolale vastupidavamad on magesõstar ja suur läätspuu.

Vabakujulise heki kasvatamiseks sobivad peaaegu kõik ilupõõsad. Neid hekke ei pügata tihti, mistõttu on ka nende oksad nõrgemad ja painduvad kergesti lume raskuse all.

Vabakujulise heki istutamiseks peab valmistama ette vähemalt 50 cm laiuse maariba, pügatud heki puhul 70 cm. Maa, kuhu hekk istutatakse, tuleks kaevata, tasandada, puhastada juurikatest ning viimaks ka väetada. Kui plaanite hekiistutamist kevadel, tuleks maa ette valmistada juba eelmisel sügisel.

Väga tuulises ja jahedas kohas võib istutada topeltheki. Välimine hekk peaks olema vastupidavam ja kaitsma sisemist. Sel juhul peab ka ettevalmistatav maa-ala laiem olema. Hekitaimi müüakse peamiselt paljasjuursetena, st ilma mullapallita. Istutamiseks sobivaim aeg on kevad või sügis.

Taimede vahekaugus sõltub taimeliigist ja sellest, kui tihedat hekki soovitakse, enamasti on see 50-100 cm. Kui eesmärgiks on tihe hekk, peaks taimed istutama kahes reas, ja vaheks peaks jääma 40-60 cm, ridade vahe peaks olema 30 cm.

Kevadel istutatud taimed tuleb kohe tagasi lõigata 10-20 cm kõrguseni maapinnast. Sügisese istutamise korral jäetakse tagasilõikus kevadeks. Okaspuuhekke istutamise ajal tagasi ei lõigata, neid pügatakse siis, kui vajalik kõrgus on täis kasvanud. Ilusa heki saamiseks tuleks seda regulaarselt väetada. Seda tehakse enamasti kevadel kohe pärast lehtede puhkemist. Hekk kasvab planeeritud kõrguse ja tiheduse täis 3-5 aastaga.

Hekki ei pea tingimata istutama vaid krundi piirdeks, seda võib rajada ka aia osade eraldamiseks, salapäraste sopikeste loomiseks. Hekis võib kasutada erinevaid taimi, need teevad pika heki huvitavamaks. Varieerida võib ka heki kõrgusega.

Ikka juhtub, et juba rajatud ja suureks kasvanud hekki tekib mõni auk, mis riivab pikas hekireas silma. Mida ette võtta?

Kui vigastatud taim ei ole lõplikult surnud, võib katsetada selle elule turgutamist: selleks tuleks teda hoolega väetada ja ootama jääda. Isegi, kui taim on surnud, võib kõrval olevaid taimi väetisega turgutada, et nad oma kiirema kasvuga augu täidaksid.

Noorenduslõikuse puhul lõigatakse kogu hekk tagasi 10-20 cm kõrguseni maapinnast. Noorenduslõikust vajab hekk 10-15 aasta järel. Seda tehakse talve lõpul. Alles jäänud tüügastel hakkavad võrsed kiiresti kasvama ja neist kasvatataksegi uus hekk.

Umbekasvanud ja inetuks muutunud hekk tuleks maha lõigata, juured maast välja kiskuda ja uus asemele istutada.

Kahjustatud oksi võib heitlehistel põõsastel maha lõigata igal ajal, vanu oksi ainult taime puhkeperioodil. Ilusate õitega põõsaste kärpimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna nii võib eemaldada õiepungad. Õitsvaid hekke kärbitakse kohe pärast õitsemist, siis jõuavad uued õiepungad moodustuda.

Pügamine kuulub hästi hooldatud heki pidamise juurde. Igihaljaid taimi pügatakse korra aastas, heitlehist hekki nii tihti, kui vaja. Enamikku hekke on kasulik pügada siis, kui taimed jõuliselt kasvavad, siis jõuavad augud paraneda ja taimed lõikusest toibuda.

Hekk võib aga inetuks muutuda ka muudel põhjustel: vähene päikesevalgus, vale pH-tase mullas, vähe niiskust, kahjurid või lihtsalt vanadus. Sel juhul tuleb heki halva väljanägemise põhjus välja selgitada ja vastavalt sellele tegutsema asuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing