Tark raha osutus rumalaks

Tõnis Oja 16. oktoober 2008, 00:00

Kujutage ette maanteed, kus ühtäkki kasvab kiirus normaalsega võrreldes mitmekordseks, autod kihutavad ühes suunas, teevad kummide vingudes kannapöörde ning põrutavad veel kiiremini vastassuunas, hoolimata sellest, kas neile jääb keegi ette või mitte. Ja kui siis küsida, mis toimub, selgitavad eksperdid pikalt ja põhjalikult, kuidas usaldus tee vastu on kadunud ning neid liiklejaid nimetatakse koguni tarkadeks liiklejateks.

Tundub küll absurdne, aga just selline olukord on praegu aktsiaturgudel. Ühel päeval näeme aktsiate rekordilisi kukkumisi, päev hiljem asenduvad need veel suurema tõusuga, samal ajal räägivad analüütikud peatsest maailmalõpust vaata et kindlas kõneviisis.

Finantsturgude spetsialistid tavatsevad rääkida nn targast rahast ja rumalast rahast.

Rumalaks rahaks kutsutakse väikeinvestoreid, kes hakkavad aktsiaturgudele investeerima börsibuumi ajal ehk teisisõnu siis, kui aktsiahindade tõusust räägib peaaegu kogu ajakirjandus ning börsil rikastumine on põhiliseks teemaks seltskondlikel vestlustel. Meil nimetatakse taolisi investoreid taksojuhtideks ning kohalikes finantsportaalides kirjutatakse nendel aegadel põlglikult, et nüüd on aeg aktsiaid müüma hakata.

Targaks rahaks kutsutakse aga institutsionaalsete investorite raha. See on raha, mida paigutavad finantsturgudele pankade, investeerimisfondide, pensionifondide, riskifondide ja muude investeerimisfirmade fondijuhid.

Pankade ja investeerimisfirmade palgal on kümnete ja sadade kaupa analüütikuid ning strateege, kelle juhendamisel suunavadki nad investorite sääste.

Tavaliselt soovitavad analüütikud investeerimisel järgida sellesama targa raha liikumist, kuhu seda suunavad pankade ja investeerimisfirmade strateegid, ja toodetena on neil pakkuda vastavaid investeerimisfonde ning -hoiuseid.

Võib olla on teil vedanud (sellisel juhul olete kas privaatpanganduse või äärmisel juhul personaalpanganduse klient) ja saanud kutse esitlusele, kus finantsurgude strateegid ja analüütikud demonstreerivad graafikuid ja diagramme, mis näitavad Hiina majanduskasvu ja selle mõju nafta hinna tõusule või Venemaa keskklassi ostujõu lõpmatut kasvupotentsiaali. Nagu käisest paisatakse olemasolevatele ja tulevastele klientidele võõrsõnu nagu valuatsioon, allokatsioon, fundamentaalselt soodsad tasemed ja nii edasi ja nii edasi.

Normaalsetel aegadel lähebki nii, nagu suurem osa analüütikuid ennustavad. Kuna paljud neist kasutavad oma prognooside koostamisel sarnaseid mudeleid, on ka ennustused sarnased.

Ja niinimetatud tark raha liigubki selles suunas, kuhu strateegid neid suunavad. Olgu selleks suunaks Kesk-ja Ida-Euroopa, Hiina, Venemaa või toorained.

Kui tõus on piisavalt kestev ning mull suureks paisunud, jõuavad nendele turgudele ka väikeinvestorid, keda needsamad strateegid ning analüütikud taksojuhtideks nimetavad.

Kõik läheb hästi niikaua, kuni juhtub midagi ettenägematut. Olgu selleks kas tuntud investeerimisfirma kokkukukkumine, terrorirünnak või mingi muu asi, mida mudel pole arvestanud. Siis on tarkus otsas ja algab paanika.

Kuna teadmatus on ülisuur, siis liigubki sama tark raha ülehelikiirusega ühel päeval ühes, teisel aga teises suunas.

Seetõttu tekib vägisi mulje, et see nn tark raha on tark vaid siis, kui seda tarkust nii väga vaja ei ole. Aga aegadel, kui seda tarkust oleks väga vaja, soovitavad meie juhtiva finantsasutuse spetsialistid aktsiate ostmise asemel minna kasiinosse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:46
Otsi:

Ava täpsem otsing