2009. aasta eelarve võib jääda defitsiiti

"Ei välista olukorda, kus jääme järgmise aasta lõpuks eelarve defitsiiti ning peame puudujääva osa katma varutud reservide arvel," sõnas Padar eile riigikogus järgmise aasta riigieelarvet tutvustades.

Ta selgitas, et kui majanduskasv jääb prognoositust madalamaks, on riigi ülesanne mitte tagasi tõmbuda, vaid kasutada jõulisi vahendeid kriisi kiireks ületamiseks, majandustegevuse taastamiseks ja turu elavdamiseks ehk võtta kasutusele reservid.

"Sellist eelarvet ei oleks pidanud parlamendile esitama. Valitsus valetas, öeldes, et esitab tasakaalus eelarve ja täna esimesel lugemisel rahandusminister teatab, et nagu polegi päris nii," oli riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik eile nördinud. "Ka 2008. aasta eelarve läheb defitsiiti," lausus Seppik ohates.

Koalitsioonil pole tema sõnul aga nüüd enam jõudu eelarvet üle vaadata ja see võetakse tuimalt vastu.

"Nad ei lepi rohkem kokku, kuna eelarvet alustati valest otsast. Panid kõigepealt kirja võimalikud kulud ja alles siis tulud," rääkis Seppik.

"Ja siis klapitasid asja kokku. Umbes 8 miljardit krooni leiti hoobilt enne eelarve esitamise tähtaega, see pole loomulik," lausus Seppik ning lisas, et ta usub, et ka 2009. aasta eelarve läheb defitsiiti. "Kui rahandusminister nii ütles, siis järelikult peab koalitsioonil olema plaan, mis saab edasi."

Riigikogu liikme ja kunagise rahandusministri Taavi Veskimäe sõnul pole ilmselt enam kellelegi üllatuseks, et järgmise aasta eelarve defitsiiti läheb.

"Terve suvi lasti raisku ega tegeletud sellega, et leida reaalseid struktuurseid lahendusi eelarve kulustruktuuri muutusteks," sõnas Veskimägi. "Tegelikult on selge, et sellise eelarve kulustruktuuriga 2010. aastal eelarvet kokku ei pane."

Veskimäe hinnangul on vaja struktuurseid reforme - tervishoid, haridus, sotsiaaltoetused, halduskorraldus alates regionaalhaldusest ja lõpetades riigihalduse endaga.

"Ja neid reforme ülejala juba ei tee," sõnas Veskimägi. "Juba augustis, kui rahandusministeerium ütles, et ta võtab aluseks majandusprognoosi, mis näitab 2,6protsendilist majanduskasvu, oli selge, et see majandusprognoos on jätkuvalt, nii nagu rahandusministeeriumi viimased prognoosid, ülioptimistlik juba tollase maailmamajanduse konjunktuuri jälgides."

Veskimäe sõnul on praeguse eelarve suurim õhukoht majandusprognoos, mis on eelarve aluseks, kuid pole ei praegu ega pole olnud ka tollel ajal tulude asjus adekvaatne.

"Me peame nüüd hoidma pöialt, et me oma defitsiidiga uuel aastal ei kukuks läbi 3protsendilise defitsiidi kriteeriumi," lausus Veskimägi.

Autor: Kaisa Tahlfeld