Majandustõus jõuab meile 2010. aastal

Artikkel

- Uudised
- Lemmi Kann
- 20. november 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandustõus jõuab meile 2010. aastal
Panga ennustuse järgi kahaneb Eesti SKP tänavu 1,9 protsenti ning tuleval aastal 2,3 protsenti, 2010. aastaks ennustatakse 2protsendilist majanduskasvu.
Tänavu ja järgmisel aastal kahaneb ka Läti majandus, et siis tõusule pöörata, selgus Swedbanki eile avaldatud Balti riikide majandusprognoosist perioodiks 2008-2010. Leedu on kõigil kolmel aastal plussis.
Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul tuleb järgmine aasta kolmele Balti riigile kõige raskem.
Eesti ja Läti on majanduslanguses ning kuigi Leedu võib näidata aasta kokkuvõttes positiivset kasvu, on suur tõenäosus, et mõnes kvartalis ilmneb langus neilgi, lisas ta.
2010. aasta toob Eesti ja Läti majandusse aeglase kasvu, ent Leedu olukord halveneb Ignalina tuumajaama sulgemise ja sellele järgneva järsu elektrienergia hinna tõusu tõttu, ütles Lauri.
Majanduskasvu mõjutab eelkõige majapidamiste tarbimise ja investeeringute vähenemine. Oodata on tööpuuduse kasvu ja palgakasvu järsku pidurdumist, lisas ta.
Sampo Panga juht Aivar Rehe väljendas lootust, et aastal 2010 näeme positiivset kasvunumbrit, kuna Eesti oma väiksusest tuleneva mobiilsusega on võimeline kriisist kiiremini taastuma.
"Sõltub sellest, kui palju õigeid otsuseid teeme Eestis 2009. aastal," lisas ta.
"Olen toetanud ja usun seda vaadet, et Eesti muudab oma majandusarengut miinusest ja võib-olla natuke rohkematki miinusest 2009. aasta esimeses pooles ja hakkab pöörduma majandusliku kasvu poole. Lihtsalt uskudes seda, et majandusareng on tsükliline," kommenteeris ta Swedbanki prognoosi.
Rehe sõnul on Eesti oma väiksusega väga mobiilne, seda nii negatiivses kui ka positiivses mõttes. "Võime suhteliselt lühikese ajaga minna miinusesse ja sõltuvalt majanduslikust baasist - kui see on tugev - võime eeldatavalt ka kiiremini taastuda," sõnas Rehe. Ta viitas seejuures 1998. aasta kriisile ja sellele järgnenud arengutele.
Sampo Panga juhi sõnul tahaks ta uskuda, et Eesti põhilised kaubanduspartnerid Skandinaavia ja Euroopa kosuvad, kuna need regioonid oma suurusest lähtuvalt tunduvalt aeglasemalt pööravad.
"Meil peab olema ekspordile orienteeritud tootmine ja teenus - kui need kaks sektorit suudavad mõneti majanduslikult jahtunud Skandinaavias ja Euroopas säilitada omased tootmismahud ehk turud, suudame sellega aluse panna kasvuks," rääkis ta.
Lisaks rõhutas ta eksporti, kuna sisetarbimises on hoiak 2009. aastal nõrk.
"Meid peab materiaalne tootmine ja ekspordile suunatud teenus välja vedama. Kuid tõde on see, et 2009. aasta esimeses pooles oleme ilmselt suuremate kvartaalsete miinusnäitajate tunnistajateks," kommenteeris Rehe.
Tarmo Noop, A. Le Coqi juhatuse esimees
Mis järele jääb, on eksport. Aga Eesti ekspordivõime pole kõige paremate killast. Investeerimiskliima üle kogu maailma on ebasoodne ja väikeste riikide usaldusreitingud on pigem kahanevad kui tõusvad. Investeeringute voolu, mis oleks ekspordile ja konkurentsivõime kasvule, ma ei näe.
Aga usun, et ettevõtted otsivad uusi võimalusi. Kes otsib, see leiab.
Heldur Meerits, investorite liidu juhatuse liige
Ma ei oska öelda, miks järgmise aasta inflatsiooniks 4,3 protsenti pakutakse. Mulle vähemalt meeldiks mõelda, et see number on veelgi madalam. Vaadates seda, et majanduskriis on alles alanud, võiks see ka ju hindadele mõjuda.
Majanduskasv aastast 2010? See on ajaliselt kaugel ja sõltub nii palju sellest, mis ümbritsevas maailmas vahepeal toimuda võib.
Hetkel kuum