Üürides kõik kokku lepitu ?kirja

Konkreetsemalt öeldes tuleks esimese asjana tähelepanu pöörata isikuandmete õigsusele. Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud maakleri Maia Daljajeva sõnul peab üürnik kindlasti üürileandjalt nõudma üüritava elamispinna omandiõigust tõendavat dokumenti.

See on koht, kus nii mõnigi osav üürileandja võib tulevast üürnikku petta.

Üürilepingus tuleb täpselt fikseerida ka poolte õigused ja kohustused. Sealhulgas asjad, mille eest peab üürnik tasuma lisaks üürile. "Sageli on ilma maakleri vahenduseta sõlmitud üürilepingud üsna üldsõnalised," tõdes Pindi Kinnisvara atesteeritud maakler Tiia Sooaluste.

Näiteks märgitakse, et lisaks üürile tasub üürnik kommunaalkulud. "Üürileandja aga ei maini, et korterelamu renoveerimiseks on võetud mitmeaastane laen ja selle igakuised tagasimaksed sisalduvad samuti kommunaalmaksete arvel," lisas Sooaluste.

Viimase sõnul peaks laenukulu maksma korteriomanik, et tagada oma vara väärtuse säilimine ja parendamine. Daljajevi sõnul oleks tark lepingus ära märkida ka kõiksugused lisakohustused- ja õigused. Näiteks kas omanik on nõus koduloomadega oma elamispinnal või mitte.

Kuigi üürilepingut võib sõlmida nii tähtajatu kui tähtajalisena, tuleks siiski kindlalt määrata lepingu pikkus. Põhjus selleks on imelihtne. Tähtajatut lepingut on vastavalt seadusele võimalik üles ütelda kolmekuulise etteteatamise järel.

Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödudes. Lisaks tuleks lepingus kindlasti ära määrata üüritasu suurus kuus, tasumise kord, igakuine maksekuupäev ning makseviis.

Kõige rohkem on üüriliste puhul probleeme just õigeaegse maksmisega. Lisaks ei tohiks lepingust välja jätta ka tagatist ning selle suurust. Tagatise olemasolu lepingus hakkab rolli mängima just siis, kui üürnik üürimaksetega viivitab või jätab need sootuks tasumata. Sellisel juhul on üürileandjal õigus oma nõuded tagatise arvelt rahuldada.

Lisaks üürilepingule kasutatakse n-ö lepingulisana üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on fikseeritud erinevate mõõdikute näidud üleandmise hetkel.

Samuti tuleb aktis fikseerida korteri seisukord, selle sisustus ning sinna jäetav mööbel, mitu võtit üle anti, parkimiskoha plaan, korteriühistu kontaktid ja muu selline. Näiteks võib jäetavast mööblist-tehnikast koostada lausa nimekirja, millelt lepingu lõppedes hea näpuga järge ajades vaadata, mis alles ja mis mitte.

Daljajevi sõnul tuleks lepingule kindlasti lisada ka fotod, millelt on näha pinna seisukord, mööbel ning tehnika ja muud sisustuselemendid.

Kõik maaklerid aga nõustusid, et enne üürilepingu sõlmimist kui ka hinnas kokku leppimist tuleks kindlasti maakleriga nõu pidada, kuna vaid kinnisvaraportaalide ja sõprade-tuttavate info ei pruugi alati adekvaatne olla.

"Parim variant on kindlasti pöörduda kinnisvarabüroo poole, kellel on olemas seadusega kooskõlas juriidiliselt korrektsed lepingud," rõhutas Sõmerik. Ilma korraliku lepinguta võib nii üks kui teine osapool valusalt vastu näppe saada.

Jaanus Tepomehe sõnul, kes on üürikorterites elanud viimased paar aastat, on üüripinda pea võimatu leida just õppeaasta alguses, kui kõik tudengid on korterijahil.

"Kohati tundub see lausa müstiline protsess," tõdes ta. Enne sobiva korteri leidmist käis ta läbi pea 20 korterit. Tepomees on korterit otsinud nii maakleri abil kui ka isepäi. Siinkohal ei oska ta soovitada, kumb oleks õigem - kas ise otsida või maakleri abi paluda. Temal on olnud juhtumeid, kus sobivat korterit vaatama minnes teatab maakler, et pind on juba läinud või enam ei saa. Hoolas tasub olla tehnikaga, mis korterisse jäetakse. Kui miskit on katki, peaks ikka omanik ära parandama, mitte üürnik. "Mul oli ükskord juhtum, kus ei vaadanud kõike üle ja pärast oli parandamisega vaja näha palju vaeva," lisas Tepomees.

Üürileandjad peaksid lepingut sõlmides olema väga põhjalikud. Kui ei soovita kasutada seaduses sätestatud regulatsiooni, siis on vajalik mõlema poole õigused ja kohustused lepingus täpselt reguleerida. Leping võiks olla sõlmitud ka tähtaegsena, muidu on võimalik leping ilma põhjuseta kolmekuulise etteteatamisega üles ütelda. Tähtajalist lepingut saab üles ütelda ainult mõjuval põhjusel.

Kindlasti peab olema kokkulepitud tagatis, et juhul kui üürnik jätab üüri maksmata, oleks võimalik üürileandja nõuded selle arvelt rahuldada. Tagatise suurus võiks olla sõltuvuses võimalike nõuete suurusega. Oluline on täpsustada ka üürniku remondikohustus, kui soovitakse, et ka üürnik remonti teeks. Seadus sätestab remondi tegemise valdavalt üürileandja kohustusena.

Võlaõigusseadus sätestab ka, et kui üürnik üüripinda parendab, siis on tal õigus üürileandjalt nõuda üüripinna väärtuse tõusmise korral kompensatsiooni. Kui üürileandja ei soovi seda maksta, on vajalik selles eraldi kokku leppida.

Oluline on fikseerida üüripinna seisukord enne üürile andmist ja samuti ka hiljem üürnikult tagasi saamisel. Muidu on hiljem keeruline tõendada, et üürnik on midagi ära lõhkunud või muul moel kahjustanud. Seda võiks teha pildistades ning kirjeldades. Vastava materjali peaks lisama üleandmise-vastuvõtmise akti, mille mõlemad osapooled allkirjastavad. Üüripinna seisukorra fikseerimine enne üürile võtmist ja hiljem tagasi andmisel on oluline ka üürniku jaoks, sest see võib välistada üürileandja hüpoteetilisi nõudeid seoses pinna kasutamisega.