Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Skannerid päästavad kauba liikuma

Tanel Raig 26. november 2008, 00:00

Rakvere Lihakombinaadi logistikadirektori Tarmo Rei andmetel läheb ühest otsast sisse 80 000 tonni teravilja aastas ja teisest otsast tuleb välja 30 000 tonni liha. See tähendas, et päevas pidi väljastusalast läbi liikuma 120 tonni liha ja teenindada tuli 430 klienti. Ööpäevas väljus keskmiselt 45 jaotusautot.

Probleem tekkis aga suviti, kui mahud kasvavad tavapärasega võrreldes kaks korda, enne jaanipäeva ja jõule koguni kolmekordistuvad. Sellistel juhtudel sai pudelikaelaks ladu, kus ei jõutud vajalikku kaupa õigel ajal komplekteerida.

Komplekteerimine hilines, autod hilinesid väljumistele, kauplused said kauba hiljem kätte ja seetõttu jõudis kaup letti samuti hiljem. Selle põhjustajad olid komplekteerimisliinid, mis ei lasknud rohkem kaupa läbi ja sinna ei saanud lisada ka tööjõudu. "Kaup oli laos olemas, aga me ei saanud seda kätte," võttis Rei olukorra kokku logistika aastakonverentsil konkursi finaalis RLK logistikauuendust tutvustama hakates.

Tarnekindlust oli vaja tõsta, eriti kõrgperioodidel ning vähendada sellega kliendipretensioone. Lahendus leiti käsiskannersüsteemi kasutusele võtmises, mis haldas logistilist ahelat, alates tootmise vastuvõtust kuni kaupade väljastamiseni.

Rei kinnitusel oli tehnoloogia valik projekti juures kriitilise tähtsusega. Valida oli kahe variandi vahel: häälkomplekteerimine või käsiskannerid. Valik langes käsiskannerite kasuks. Rei põhjendab, et RLK komplekteerimisfunktsioon sisaldas lisaks tavapärasele komplekteerimisele erinevaid lisategevusi, näiteks kaupade- ja kastide markeerimine, aktiivpesade täitmine (tõstukijuhtidele töökäskude loomine) jms. "Lisafunktsioonide sulandumiseks ühtsesse komplekteerimissüsteemi leidsime, et parima lahenduse ja tulemuse saavutame käsiskannerite abil," rääkis Rei.

Käsiskannerite kasutamisega saadi tööle viis protsessi. Kõigepealt kaupade vastuvõtmine tootmisest - kaupade vastuvõtul eraldatakse kaubale laoaadress, mis loob eeldused edasise kauba liikumiste jälgimiseks ja tagab first in first out (FIFO) -süsteemi toimimise. Süsteem pakub kaubale kohe ka parima koha laos, et edasine kauba käitlemine oleks võimalikult efektiivne ja loapind optimaalselt kasutatud.

Kaupade aktiiv-passiivpesade haldamine - tagab FIFO süsteemi toimimise. Eelnevalt tehti selleks käsitööd paberkandjal. Võimalik on jälgida reaalajas ka kauba liikumisi ja teha aadressipõhiseid inventuure.

Komplekteerimine ja komplekteerimistööde juhtimine - töötajatele on loodud võimalus teha individuaalset tööd. Nende töö on mõõdetav ja seda toetab tulemuspalgasüsteem. Komplekteerimistööde juhtimine annab võimaluse kiiretel aegadel ka tellimusi juhtida töötajate vahel, näiteks kasutada põhimõtet: suuremad- ja keerulisemad tellimused suunata kiirematele ja parimatele töötajatele.

Tõstukitööde juhtimine -tõstukijuhtidele luuakse süsteemi abil töökäsud, põhimõttel: mine - tõsta. Tõstukijuhtidel puudub võimalus teha isetegevust.

Laoaruandlus - tekkis ülevaade laoprotsessi toimimise funktsioonidest, nt kui palju töötaja komplekteerib ridu, kilogramme, milline on lao täituvus, kui palju ja milliseid töökäske on tõstukijuht täitnud. Uue süsteemi kasutusele võtmiseks tuli välja vahetada ka liinid, paigaldada uued riiulid, teha adresseerimine jm. Rei räägib, et ettevalmistus selleks kestis pool aastat. Ning siis ühe nädalavahetuse 36 tunniga tehti kõik ära. Eesmärk oli mitte kaotada müügipäevi.

Esimene tulemus oli Rei ütlusel, et kliendipretensioonide arv hüppas lakke. "Selge, et inimesed teevad alguses vigu," nentis Rei.

Kuid nüüd on süsteem tööle saadud. Eelmise töökorraldusega võrreldes on kliendipretensioonide arv vähenenud 20%. Jaotusautode hilinemised väljumistel puuduvad. Aastas hoitakse kokku 22 000 töötundi. Kogu see uuendus läks ettevõttele maksma vaid 2,1 miljonit krooni.

"Unes näen minagi pilti, kus kõik toimib laos automaatselt," viitab Rei Magnumi suurejoonelisele uue logistikakeskuse projektile. "Kuid RLK juhatuse etteantud ülesanne oli, et ei investeeri rajatistesse, vaid süsteemi." Tulemusliku süsteemi muutmisega on RLK edukalt hakkama saanud.

Tarmo Rei mäletab päeva, kui esimest korda, skanner peos, Rakvere Lihakombinaadi laotöötajate ees seisis. Kõhklevaid pilke oli palju.

Koolituse esimesel vaheajal jagunesid inimesed kolmeks. Ühed tormasid kohe välja suitsu tegema, teised istusid mõtlikult. Kolmandad aga tulid juurde ja hakkasid uue vidina kohta lähemalt uurima.

Nüüd on selgunud, et ettevõttesse on jäänud need, kellel oli asja vastu huvi ja kes tulid ise infot juurde uurima. Need, kes suitsetama tormasid või ehmatunult istuma jäid, on ettevõttest nüüdseks lahkunud.

Töötajate koolitus ja uus palgsüsteem oli Rei hinnangul projekti õnnestumise juures võtmetähtsusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:52
Otsi:

Ava täpsem otsing