Eelarvekärbe jäi loodetust väiksemaks

Kas kärpest piisab või mitte, seda on Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul näha 2009. aasta esimesel poolel. Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor lisas, et praeguse seisuga ulatub defitsiit 5,5-6,5 miljardi krooni vahele ehk 2 protsendini SKPst. Eurole üleminekuks vajalik kuni kolmeprotsendiline Maastrichti defitsiidikriteeriumi piir SKP järgi on praegu 7,4 miljardit krooni.

"Piir on vägagi ohus. Kärbime praegu 2 miljardit ja loodame, et tuleval aastal õnnestub vähendada eelarve jäikust, kärpida kulusid, piirata omavalitsuste defitsiiti, müüa ülearust vara, kasutada rohkem eurorahasid," nentis reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi.

Tsahkna sõnul on ühelt poolt tore, et suudeti säilitada õpetajate palgatõus, jäädi kindlaks sellele, et järgmisel aastal on kaitsekulutused 1,9 protsenti SKPst ning ka investeeringuid ei vähendanud nii suures mahus, kui algselt ettepanekud tehti. Teisalt oleks tema hinnangul olnud võimalik ministeeriumide ja riigi valitsemise kulude pealt veel rohkem kokku hoida kui 3%, milles eile kokkuleppele jõuti.

"Meie hinnangul oleks sealt võinud võtta 5% ja täiendavalt ministeeriumide majandamiskulude pealt veel 10%. Paraku praegu selles koalitsioonis nii suurt julgust sellisteks kärbeteks ei ole," ütles Tsahkna. Tõenäoliselt jõutakse selle juurde tagasi, kui peab järgmisel aastal otsa vaatama negatiivse lisaeelarve vajadusele, lisas ta.

"Suurim erimeelsus puudutab koalitsioonipartneri õigust reklaamida end kärpijana ja kritiseerida pressis eelarvet olukorras, kus kõigile oma ministritele nõutakse kärpimises erandit," pareeris Jürgen Ligi IRLi kriitikat.

Ka Nestori sõnul võiksid IRLi inimesed omavahel asjad selgeks rääkida. "800-900 miljoni jagu oli kärperuumi kindlasti veel," märkis ta eelarve kohta.

Tsahkna sõnul on partnerite pahameel ebaõiglane, sest just IRLi ministrite juhitud ministeeriume ootavad suurimad kärped - kaitsekulutuste realt tõmmatakse koos alanenud sisemajanduse koguproduktiga kokku 350 miljonit krooni ja majandusministeeriumilt 159 miljonit krooni.

Koalitsioonipartnerid tunnistasid, et pea terve aasta kestnud kemplemiste käigus sündinud eelarve lõplik kuju neile rõõmu ei valmista.

Küsimusele, millise tundega homme riigikogus toimuvale kolmandale eelarvelugemisele vastu minnakse, vastas Ligi: "Tüdimusega. Ning eelarveprobleemide lahendust see lugemine ei too."