Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Atonen ei saanud Leedost jagu

ÄP 28. jaanuar 2009, 00:00

Tüli sai alguse 2004. aasta algul, kui Atonen keeldus alla kirjutamast liiniveo lepingut konkursi võitnud firmaga Tiandra Shipping Limited (TSL), kuna kahtlustas, et selle varifirma taga on Saaremaa Laevakompanii (SLK).

Selgus, et TSLi pangalaenu tagas Saare Finants, mis kuulub Leedo firmale Holostovi Kinnisvara. Veebruaris otsustab Atonen anda praamiliikluse korraldamise mandri ja kahe Eesti suurema saare vahel riigile, lubades seda teha oluliselt odavamalt. Tallinna Sadam (TS) saab korralduse hakata uusi praame otsima, ehkki selle juhid pole asjast kuigi vaimustatud.

Atonen väidab, et on senise teenuse osutamisega rahul, kuid ei soovi SLK jätkamist. Tema hinnangul pole asi küllalt läbipaistev ja läheb riigile iga aastaga kallimaks.

Ka peaminister Juhan Parts on sellal veel oma ministriga päri, lausudes: "Meil ei ole mingit mõtet karta selliseid dogmasid, et riik oma ettevõtte kaudu ei suudaks selle teenusega hakkama saada."

Peagi tõdevad osapooled, et nii lühikese ajaga pole sobilikke laevu võimalik saada ja tekib oht, et praamiühendus võib 1. oktoobrist, kui lõpeb leping SLKga, katkeda.

Augustis kinnitab TSi nõukogu juhatuse ettepandud kava ühisfirma loomiseks SLKga ja sõlmib eellepingu, mis satub kohe terava kriitika alla. Nimelt näeb see ette kümneaastase liiniveo lepingu SLK-le küllalt soodsatel tingimustel, mis tagavad kindla tootluse ja võimaldavad SLK 50% suuruse osaluse eest tasuda 200 mln krooni.

Atonen süüdistab Leedot väljapressimises ja riigi vastu seina surumises ning kuulutab, et kui ühisfirma moodustatakse väljakäidud tingimustel, astub tema ametist tagasi.

Kuid minister ei kavatse veel alla anda ja esitab valitsusele uue kava, mis näeb ette konkurentsiseadusele ja ühistranspordiseadusele tuginedes SLK suhtes sunnimeetodi kasutamist.

Leedo küsib seepeale: "Kas ma pean meestel käed raudu panema ja neid vägisi tööle sundima või?" Kuid valitsus lükkab sellegi ministri ettepaneku tagasi.

Atonenil ei jää muud üle, kui ta esitab 9. septembril tagasiastumispalve, mille peaminister ka rahuldab. Reformierakondlane põhjendab tagasiastumist sellega, et ei usu enam ametkondadevahelisse koostöösse parvlaevaliikluse probleemi lahendamisel.

"Osa valitsuse liikmeid ootas võimatut," ütles ta tagasiastumist kommenteerides ning lisas, et SLK esitas esmaspäeval majandusministeeriumile raamlepingu, kus olid nõudmised, mis läksid seadustega vastuollu.

Atonen kritiseeris ka valitsuskabinetti, kes veeretas parvlaevanduse probleemi lahendamise tema kui ministri kaela.

Minister tunnistas, et on ka ise parvlaevanduse korraldamisel vigu teinud, kuid tõdes, et probleem ei ole siiski viimasel aastal tekkinud, vaid kasvanud viimase 10 aasta jooksul.

Läbirääkimisi SLKga jätkas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, kes pärast mitut ummikseisu viis need edukalt lõpule.

Kaheaastasele liinilepingule SLKga kirjutas 28. septembril alla juba uus minister, Atoneni erakonnakaaslane Andrus Ansip, kes ütles Atoneni tegemisi kommenteerides, et ta ei usu, et vale oli Atoneni võitlus maksumaksja raha otstarbekama kasutamise eest, pigem oli probleem selles, et ta ei jõudnud õigeks ajaks tulemuseni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:53
Otsi:

Ava täpsem otsing