Taksoga sõitmine järjest odavam

Soodsaimat kilomeetrihinda pakub Eestis Amigo Takso, küsides sõidukilomeetri eest 4,8 krooni, ettevõtte juhtkond hinda ega ettevõtte plaane kommenteerima ei soostunud. Vaid 10 senti on kallim Sõbra Takso kilomeetrihind, firma oli ka üks esimestest suurematest hinnalangetajatest pealinnas.

Lisaks soodushinnale otsivad ettevõtted ka muid võimalusi klientide meelitamiseks. Näiteks OÜ Saksa Takso pakkus kampaania käigus võimalust sõidutada takso tellinud kliente Tallinna piires kuni 100 krooni eest tasuta. Firma juhatuse esimehe Andrea Tederi sõnul otsustas ettevõte korraldada tasuta taksosõidupäeva, sest ka taksofirmad peavad muutuvate majandusoludega kaasas käima. "Tallinna taksoturul on alanud tõsine hinnasõda," märkis ta.

"Tartu taksofirmad teatasid, et nemad hindu langetada ei kavatse. Sellise suhtumisega pole taksoturul praegustes oludes eriti mõtet tegutseda." Lisaks pealinnale on hindu langetamas ka teiste linnade taksofirmad.

Tulika Takso tegevjuht Anne Rebane sõnas portaalile logistikauudised.net, et on arvatud, et taksoteenuse hind võiks langeda veel 25%, kuid ise ta sellesse eriti ei usu. "Kui siis, kui kõik palgad ja kõik kulud langevad, aga praegu ma ei näe sellist võimalust," selgitas ta. Näiteks paljud taksod on liisitud ja need kulud ei muutu.

Tallinna transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Ruth Pärn ütles eelmisel nädalal, et absoluutne miinimum kilomeetrihinnas peaks olema 3,50 krooni juures. Rebane ei pea seda jätkusuutlikuks. "See võib-olla lühiajaline hind, kuid see ei taga tegevuse taastootmist. See katab kütuse ja elementaarse tasu taksojuhile, kui auto katki läheb, siis remondikulusid enam seal ei ole. Meie nii odavalt sõita ei suuda, enne on mõistlik lõpetada," lisas Tulika juht.

"Praegused hinnad ei ole jätkusuutlikud, kannatavad kas taksojuhid, riik maksudega või firma omanikud," leidis ka P&P OÜ (Kiisutakso kaubamärk) juhatuse liige Paul Elmann. Ka arvas ta, et taksosid on liiga palju ja regulatsioonid segased ning vastukäivad. "Vaba turg ei toimi taksonduses. Isegi suuremates linnades reguleeritakse taksoteenust," lisas Elmann.

Näiteks tõi ta, et taksot saab sõita igasugustega autodega. "Laki takso ütleb, et nemad sõidavad odavalt, neil on väikesed odavad autod. Aga klient ju kannatab. Soovib sõita kolm inimest lennujaamast suurte kohvritega, nad ei mahu sinna pisikesse Renaulti punni sissegi," selgitas Kiisutakso juht.

Kasumi kohta kommenteeris Elmann, et hea on, kui ost otsaga kokku tullakse, mingit kasu ta sel ega järgmisel aastal ei looda. "Tuleb rasked ajad üle elada," lisas ta. Samuti ei usu ta eriti, et taksofirmasid kriisis vähemaks jääb. "Nimi jääb. Iseasi on, et firmas sõidab 50 takso asemel vaid 10 autot," ütles ta.

Rebane tõi välja, et kui möödunud aastal otsiti kampaania korras taksojuhte, siis nüüd paljud arvavad, et sobivad taksojuhiks. "Tööjõupakkumine on suur, kvaliteet sellest kindlasti paraneb, sest saame juhte valida. Eelmisel aastal said taksojuhiks kõik, kes tahtsid," ütles Rebane.

Taksojuhtide liidu juhatuse esimees Lembit Poolak näeb tööjõuvoolavuses ka negatiivset külge. "Püsiva professionaalse ameti tekkele pole see kaasa aidanud."

Eesti Taksojuhtide Liidu juhatuse liikme ja taksojuhi Lembit Poolaku sõnul toimub taksoteenuse hindade turul praegu dumping.

"Kilomeetri omahind kütusehinda arvestades on sõltuvalt sõidukist 6-7 krooni," kommenteeris Poolak. See ei sisalda FIEst juhi töötasu ja riigimakse.

Nõudlus taksoteenusele on Poolaku sõnul vähenenud eelmise aasta jaanuarist alates. Kui tavaliselt maiks olukord turistidevooluga paraneb, siis eelmisel aastal ei toonud kasvu ka suveperiood. "Minu käive ja töömaht vähenenud aastaga 60%," lisas Poolak. "Tallinna elanike ja linna külaliste teenindamiseks piisab 1500 taksost."