Almunia jahutab Eesti ?euroindu

"Almunia tunnustab meie pühendumist liituda eurotsooniga nii pea kui võimalik, ta kiidab ka range eelarvedefitsiidi järgimist ja soovi täita Maastrichti kriteeriume. Samas on tal ka kahtlused, kas eesmärk eurotsooniga liituda 1. juulist 2010 on reaalselt ka saavutatav," sõnas peaminister Andrus Ansip eile Brüsselis pärast kohtumist Almuniaga.

Ansip tutvustas eile Almuniale Eesti plaani ühineda euroga järgmise aasta suvel.

Peaminister lisas, et praegustes oludes on määramatus liiga suur ja pole võimalik teha kindlaid prognoose euroga liitumise kriteeriumide täitmise kohta. "Almunia arvas, et 1. juuli võib olla liiga vara, ja 1. jaanuari 2011 peab ta märksa reaalsemaks," lisas Ansip.

Bloombergi käsutuses oleva ELi sisedokumendi kohaselt peab eile Ansipiga kohtunud Almunia Eesti plaani ühineda eurotsooniga juulis 2010 "liiga ambitsioonikaks".

Kui Eesti ühineks euroga juulis 2010, on "Eestil on väga piiratud aeg praktilisteks ettevalmistusteks", seisab dokumendis. Dokument sisaldab "vestlusteemasid", mis ilmestavad skeptitsismi eurole nii kiirele ülemineku suhtes, kirjutas Bloomberg.

Selle aasta jaanuaris ütles Almunia, et Eesti saab euro alles mõne aasta möödudes. "Usun, et paari aasta pärast, kui majanduslangus on läbi, suudab Eesti jälle eelarvedefitsiidi kriteeriumi täita," ütles Almunia Eesti europerspektiivi kommenteerides.

Rahandusminister Ivari Padari hinnangul ei heitnud Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet 9. märtsi kirjas riigikogule Eestile mitte midagi erilist ette, ajakirjandus puhus teema lihtsalt põhjendamatult suureks.

Euroopa Keskpank (EKP) pole rahul, et rahandusminister Ivari Padar jättis nendega kooskõlastamata sügisel algatatud finantskriisi lahendamiseks loodud seaduse, millega antakse riigikogule ja valitusele võimalus kiirkorras osta kokku hiiglaslikes summades võlakirju, anda riigi garantiisid või võtta üle terveid pankade osalusi, kirjutasid eile meediaväljaanded.

"Tegemist on kõige naturaalsema näpust imetud teemaga! Selles ulatuses, mis me seadust muutsime... Me ju ei muutnud finantsinstitutsioonide põhiolemust puudutavaid regulatsioone. Absoluutselt! Kui me oleksime neid hakanud muutma, siis loomulikult oleksime Euroopa Keskpanka pidanud teavitama," selgitas Padar.

Rahandusminister rõhutas, et Eesti ei pidanudki Euroopa Keskpangale riigikogus vastu võetud seadusemuudatuste sisust ja ulatusest teatama.

"Saime õpetuse, et kuigi kohustust sellistest muudatustest ette kanda ei olnud, teatame järgmisel korral Euroopa Keskpanka Eesti tegemistest. Ega nad ju praegugi mingeid sügavaid etteheiteid ei teinud, ei vihastanud, ainult mõningad märkused ja tähelepanu juhtimine," märkis Padar.

"Siin (Brüsselis - toim) ka praegu imestatakse, et Eestis on torm veeklaasis," lisas rahandusminister.