E-pood turgutab müüki ja eksporti

Urve Vilk 30. märts 2009, 00:00

"E-äri alustamine pole nii lihtne, et tellid tarkvaraarendajalt poe ära, ja homme on miljon külastajat ning rikkus tuleb," räägib kingituste ja disainesemete e-kaubamaja Nodi ning ehitusmaterjalide e-kaubamaja Interbauen üks omanikke Ants Luhala.

"Äri hakkab ikka peale kaubast, selle hinnast ning kliendist ja sellest, kuidas klient poodi jõuab. Kui turunduse pool on tegemata, siis tehtud investeeringuid tagasi ei tule."

Luhala, kes on hiljuti loodud Eesti E-kaubanduse Liidu nõukogu liige, sõnul on Eestis ligi 700 e-äri, millest edukalt toimivad paarkümmend. "Liikmeks olemine tagab, et tegu pole sulidega, poodi võib usaldada," räägib Luhala.

E-äri on nagu iga teine äri, leiab Luhala. Kui IKEA arvas kunagi, et disainkaupu ei saa suures kaubamajas või hulgilaos müüa, siis enam nii ei arvata. Nüüd arvatakse interneti kohta, et teatud asju ei saa seal müüa, aga tegelikult saab internetis kõike müüa.

"E-äri on Eestis kasutamata potentsiaal, müüa võib piiranguteta tervesse Euroopasse. E-pood on hea võimalus oma eksporti turgutada, turg on globaalne, ei tasu piirduda vaid väikese konnatiigiga," lisab Luhala.

Andrus Roosaare OÜst Veebidisain soovitab enne e-poe lahenduse tellimist läbi mõelda, milleks ja kellele on poodi vaja ning mida klient peaks seal teha saama. Roosaare sõnul tuleks välja töötada süsteemi funktsionaalsus.

On ka vabavaralisi aluslahendusi, mida kasutada, kui poodi osta ei soovi. "Funktsionaalsuselt on neil isegi rohkem võimalusi kui kommertslahendustel, aga probleeme võib tekkida edasiarendustega. Kuna arendajad on vabatahtlikud entusiastid, võib hiljem poele ka lihtsa kalkulaatori lisamine võimatuks osutuda," ütleb Roosaare.

Tavaliselt jääb Veebidisaini valmiva e-poe hind vahemikku 10 000-20 000 krooni, kuid on ka keerukamaid ja kulukamaid lahendusi.

Roosaar kurdab, et kliendid on sageli liialt pealiskaudsed, nii teenuspakkujasse kui ka tarkvarasse suhtutakse ükskõikselt. "Inimesed on laisad või liialt kiirustavad, mistõttu nad ei tutvu tarkvaraga, teadmata, kuidas ja milliseid edasiarendusi on võimalik sellele hiljem lisada," räägib ta.

Andrus Roosaare sõnul tasuks uurida ka seda, kas veebifirmal, kellelt e-äri tellitakse, on kompetentsi tellitavate lahenduste väljatöötamiseks.

Jälgida tasuks ka hinda -mõni lähtelahendus võib sisaldada mitmeid lisasid, mille eest teisest kohast tellides tuleb eraldi maksta.

"Lisaks tuleb kindlasti teada ja jälgida seadusi ning läbi mõelda kauba kohale toimetamise võimalused. Vastasel juhul olgu tarkvara kui hea, äri põrub," ütleb Roosaare.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul on internetist osta sageli mugavam ja odavam, aga sellega kaasneb ka risk.

Kümme protsenti tarbijakaitsesse jõudvatest kaubanduskaebustest on seotud e-kaubandusega. "Kõige sagedasem probleem on, et on tellitud kaup, ettemaksuna ära makstud 100 protsenti kauba hinnast ning kui kätte jõuab kättesaamise kuupäev, kaupa ei laeku. Kõige negatiivsema stsenaariumi korral ei maksta tagasi ka raha," räägib Turetski-Toomik.

Turetski-Toomiku sõnul ei tea paljud ettevõtted, et võlaõigusseaduse järgi ei tohi ostjat kohustada tasuma kauba eest suuremat ettemaksu kui 50 protsenti. "Ostjal peab olema võimalus maksta ette pool kauba hinnast ja 50 protsenti siis, kui ta kauba kätte saab. Muidu pole ettevõtjal mingit riski, firmad üritavad selle lükata ainult tarbija õlgadele."

Probleemide ärahoidmiseks tasuks Turetski-Toomiku sõnul kriitilise pilguga üle vaadata firma koduleht: kas väljas on kasutamistingimused, kas on märgitud, millal saab kauba kätte, kas välja on toodud 14päevane tagastamisõigus, kas on märgitud firma kontaktid.

"Ettevõttega tasub ühendust võtta, et küsida neilt täpsustavaid küsimusi. Kui vastatakse kiiresti ja korrektselt, julgustab see klienti. Internet on hea võimalus kogemuste jagamiseks, nii et tasub uurida ka erinevaid tarbijafoorumeid," õpetab Turetski-Toomik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:54
    Otsi:

    Ava täpsem otsing