Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ülestõusmispühade klassikakontserdid

Kersti Inno 09. aprill 2009, 00:00

Arvo Pärdi Passio - muusikasse kirjutatud Jeesuse kannatuslugu Johannese evangeeliumi järgi - on üks olulisemaid ja mõjukamaid 20. saj teise poole kooriteoseid. Kammerkoor Voces Musicales Risto Joosti juhatusel esitab teost kolmel õhtul. Jeesuse osa laulab Uku Joller, Pilatust Ka Bo Chan.

Tallinna Filharmoonia pakub sarjas VIVA ORATORIO! muusikalist palsamit haavadele kavaga Silvestrovi, Penderecki ja Panufniki teostest, mida esitavad Orthodox Singers ja Tallinna Kammerorkester Andres Mustoneni juhatusel.

Pühade kesksema muusikasündmusena toovad Rahvusooper Estonia koor ja orkester Arvo Volmeri juhatusel ettekandele Gustav Mahleri Sümfoonia nr 2. Teos oli esmaettekandel 1895. a Berliinis autori juhatusel.

Teine sümfoonia on Mahleri üks grandioossemaid teoseid nii oma pikkuse kui ka suurendatud orkestri poolest. Viieosaline sümfoonia on loodud suurendatud löök-, puhk- ja keelpillide koosseisule, millele on lisatud kaks harfi ja orel, neljas osa on aldi soolole orkestriga ning viiendas lisanduvad sopran ja segakoor. Estoonlaste ettekandel on solistideks teatri esisopran Heli Veskus ja metsosopran Monika-Evelin Liiv Londoni Kuninglikust Ooperist.

Teine sümfoonia on selle viimases osas kasutatud saksa valgustusaja luuletaja Friedrich Gottlieb Klopstocki vaimuliku oodi "Ülestõusmine" järgi saanud ka alapealkirja "Ülestõusmissümfoonia". Koos Kaheksanda sümfooniaga oli see Mahleri tuntuim teos juba tema eluajal.

Sõpradele rääkis helilooja oma teosest nii: "Esimene osa pajatab matustest ja esitab küsimuse: kas pärast surma on elu? Teine osa on lahkunute elus toimunud rõõmsate elusündmuste meenutus. Kolmas osa arutleb elu mõttetuse üle. Neljas osa pakatab soovist vabaneda mõttetust elust. Viies osa pöördub tagasi kolmanda osa kahtluste ja esimese osa küsimuste juurde ning lõpeb seejärel lootusrikkalt ülestõusmise meeleoluga."

14. aprillil, täpselt kõrgbaroki meistri Georg Friedrich Händeli 250. surma-aastapäeval saab Tallinnas kuulata Händeli kuulsaimat teost Messias.

See üldse enim esitatud oratoorium on saanud omamoodi müüdiks, ajastu kultuuri monumendiks, mis tegi saksa heliloojast inglaste silmis rahvuskangelase, mistõttu ta maeti Londoni Westminster Abbeysse, Inglise kuningate ja Briti impeeriumi väärikaimate kodanike kõrvale.

Teosele on osaks saanud hiigelkoosseisudega laulupeolisi ettekandeid, eriti selle armastatuimale numbrile Hallelujah-koorile.

Seekord esitavad Händeli Messiase tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Solistid on Deborah York Suurbritanniast, Ursula Eittinger, Albrecht Sack ja Hans Christoph Begemann Saksamaalt. Dirigent on Marc Andreae Šveitsist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:01
Otsi:

Ava täpsem otsing