Madonna toob 30 000 turisti

Turism 2009. aastal - reisid tegemata ei jää, liigsed kulud küll. Paljudes Euroopa riikides turistide arv mullu majanduslanguse tõttu kahanes. Kogu maailma arvestuses aga kasvas turismitulu 6 protsenti, Eestis koguni 9,3 protsenti.

Eesti trendid sarnanesid maailma trendidega. Kogu maailmas tehti 2008. aastal 924 miljonit mitmepäevast reisi (2 protsenti rohkem kui aasta varem). Turismitulu kasvas 6 protsenti hoolimata sellest, et reisidel veedetud ööde arv ei kasvanud, mis tähendab, et veidi suurenesid reisikulutused.

Kui 2007. aastal välisturistide arv ja Eesti tulu välisturismist vähenesid, siis 2008. aastal suurenesid need nii palju, et ületasid ka 2006. aasta taseme.

2008. aastal oli Eesti turismiteenuste eksport 17,6 miljardit krooni (kasv aasta varasemaga võrreldes 9,3 protsenti). Eestis ööbis mullu 1,97 miljonit välisturisti (kasv 3,7 protsenti). Neist 1,43 miljonit ööbis majutusettevõtetes. Turismi kasv tulenes mitmest asjast. Aasta alguses oli sooja talve tõttu kiirlaevade hooaeg poolteist kuud pikem kui eelmisel talvel, Soome turistide saabumist soodustasid ka uued suured kiirlaevad. Tänu Eesti liitumisele Schengeniga ja Venemaa elanike välisreiside tugeva kasvutrendi jätkumisele kasvas märkimisväärselt Venemaa turistide arv - ka languse-eelse 2006. aastaga võrreldes.

Saksa turistide arvu kasvule aitas kaasa lennuühenduste lisandumine aasta alguses (aasta lõpus trend pöördus, kui lennuühenduste arv vähenes). Jätkuvalt kasvas Leedu turistide ja nende ööbimiste arv, mis on seotud Tallinna populaarsuse tõusuga. Samuti on tõusu taga hotellide aktiivsem turundus ja pakkumised.

Mida nende tulemuste taustal oodata aastalt 2009? Maailma Turismiorganisatsioon prognoosib, et tänavu väheneb turism kogu maailmas kuni 2 protsenti.

Reiside arvu asemel vähendatakse aga pigem nende kestust ja kulusid. Kaugsihtkohtade asemel eelistatakse lähemaid sihtkohti, lähtutakse aina enam hinnast ja hinna-kvaliteedi suhtest ning otsitakse soodsaid pakkumisi internetis.

Kõige vähem mõjutab kriis üle 55aastaste, samuti kõrgema hariduse ja suurema sissetulekuga inimeste välisreise. Keskmisest optimistlikum on prognoos ka individuaalreiside ning hobide ja erihuvidega seotud reiside kohta.

Eesti ei jää majanduskriisi mõjudest puutumata. Ühest küljest on see meile võimalus, sest osa lähiriikide, eriti Põhjamaade elanikke võiks kaugemate riikide asemel reisisihiks just Eesti valida. Teisalt on Eesti konkurentsipositsioon halvenenud lennuühenduste vähenemise tõttu, samuti on mitmed meiega konkureerivad Ida-Euroopa riigid muutunud välisturistidele odavamaks.

Mõned suurüritused toovad suvel hulga külastajaid - näiteks Madonna kontserdile augustis on oodata 30 000 kuulajat lähiriikidest. Kuna Tallinna majutusasutustes on kohti vaid poolele neist, jäävad paljud Eestisse küll vaid üheks päevaks.

Samas, kui osa kuulajaid veedab Eestis üks-kaks ööd, toob see üritus vähemalt sama palju lisanduvaid ööbimisi, kui kasvasid välisturistide ööbimised Eestis 2008. aastal kokku (17 200), rääkimata lisatulust söögikohtadele ja kauplustele. Lisaturiste toob ka laulupidu. Tõsi, kokkuvõttes on üksikute suurürituste mõju turismile siiski väike.

Et toime tulla halvenenud turuolukorras ja olla valmis uueks tõusuks, on vaja süsteemset tööd: konkurentidest eristuvat tootepakkumist, atraktiivset hinnakujundust, innovatiivset turundust ja head teenindust.