Enam ei mingit enesepettust

Valitsus arutas teisipäevaõhtusel erakorralisel istungil, kuidas riigi tulusid suurendada ja kulusid vähendada. Kokkuleppele ei jõutud, aga rahandusminister Ivari Padar pidas nõupidamise oluliseks tulemuseks seda, et "kõik valitsuskabineti liikmed said aru, kus me oleme".

Äripäev loodab, et see on nii. Meie soovitus valitsusele on võtta kärbete planeerimisel aluseks Eesti Panga must prognoos ehk arvestada 2009. aastal 15potsendilise majanduslangusega.

Kahjuks on senine kulude kokkuhoid, suurusjärgus 8 miljardit krooni, olnud pisike sääsk selle elevandi kõrval, kes meil tegelikult toanurgas seisab.

Kui realiseerub Eesti Panga must stsenaarium, siis tuleb Äripäeva arvutuste kohaselt riigil tõmmata järgmisel aastal eelarvet kokku veel 20 miljardi krooni võrra. Sellest keegi praegu eriti kõssata ei taha. Kuid peaks.

Praegu on oluline, et tekiks arutelu, kus räägitakse avalikult meie võimaluste plussidest ja miinustest. Avalik debatt aitaks ka inimestel ja ettevõtetel uue olukorraga kohaneda ning oma arvamust avaldada - lõpuks maksame ju meie kõik otsused kinni.

Lahendusi on iseenesest kolm: kas võtta kõvasti laenu ja lükata euro kaugemasse tulevikku, tõsta makse või kärpida kulusid. Äripäeva eelistus on sellises järjekorras: esmalt jõuline kulude kärpimine, seejärel laen, ning viimasena maksude tõstmine.

Valitsuse esialgne plaan oli kärpida kulusid, kuid vajalikke kokkuleppeid pole sündinud ning elevant toa nurgas on vahepeal veelgi suuremaks paisunud. Laenude asjus käivad läbirääkimised 8,6 miljardi krooni küsimiseks Euroopa Investeerimispangalt - 20 miljardi taustal pole tegu kuigi suure summaga.

Nüüd kaldub valitsus ilmselt minema maksude tõstmise teed. Vähemalt rahandusminister Ivari Padar on arvamusel, et see on halbadest valikutest parim.

Lisaks tulumaksu tõusule arutatakse käibemaksu tõusu ning kinnisvaramaksu ja automaksu kehtestamist. Kusjuures ladudes selle inimestele ja ettevõtetele, kelle tulud on niigi vähenenud.

Tegelikult tuleb meie valitsusele ka tunnustust avaldada: meie valitsus on kärpinud kulusid, kui arenenud riikides üldiselt käiakse välja pigem majanduse elavdamise pakette laenukoorma tõusu ja eelarvepuudujäägi hinnaga. Meie oleme seni eurot silme ees hoides end distsiplineerinud.

Äripäeva hinnangul ei ole aga valitsusliidu pingutus olnud just kulude kokkuhoiu koha pealt piisav. Valitsussektori kulutuste tase on Eesti Panga hinnangul sel ja järgmisel aastal 43 protsenti SKPst, mis on ligi 8 protsendipunkti võrra kõrgem viimase kümnendi keskmisest. See näitab, et eelarve tasakaalustamisel tuleb teravik suunata kulude kärpimisele ning Padari väide, et see pole enam võimalik, ei pea paika.

Autor: ÄP