Tänuväärne väetis ja tõsine reostaja: sõnnik

Ain Alvela 13. mai 2009, 00:00

Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul on nii sõnnikuhoidlate kui ka üldse põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidega viimase kümne aasta jooksul palju tegeletud.

"Eurotoetused on suured ning võib küll öelda, et olukord on tänu neile mõne aastaga ka paranenud," kinnitab ta. "Kuid siiski ei vasta veel paljud sõnnikuhoidlad ja laudad nõuetele ning võib öelda, et kõige suuremaks siseveekogude reostusallikaks ongi just põllumajandusettevõtted."

Piirmäe tõdes, et probleem on tõsine, sest kuigi on olemas nõuded sõnniku käitlemiseks, näitab tegelikkus, et neid alati ei täideta.

"Näiteks ladustatakse sõnnikut sageli suurtesse mahutitesse, kus seda hoitakse kuude kaupa," ütleb ta. "Sealt aga eraldub keskkonda lämmastikku ja fosforit, mis ongi põhilised saasteained jõgedes ja järvedes, põhjustades kallaste kinnikasvamist, sinivetikate vohamist ning kalade massilist hukkumist." Ta lisab, et selle tulemuseks on vähenenud kalasaak ning kohati juba tekkinud probleemid joogivee kvaliteediga.

Saimre talu omanik Toivo Teng ütleb, et tema talumajapidamisega seotud firmad on lõpetanud uute hoidlate ehituse ja rekonstrueerinud ühe vana hoidla.

"Need ehitused on kokku läinud maksma 7-8 miljonit krooni," räägib ta. "Hoidlate ehitust ja rekonstrueerimist on kaasrahastanud EL PRIA kaudu nelja miljoni krooniga," selgitab ta.

Teng kinnitas, et praeguseks on Saimre farmides keskkonnanõuded täidetud. "Arvan, et need, kes pakutud võimalusi ei kasutanud, lähevad teadlikult välja sellele, et lõpetavad tootmise 2010. aastaks," usub ta. "Praeguses olukorras, kus tootmise omahind on kõrgem kui müügihind ja panga tugi puudub, ei ole võimalik selliseid ehitusi püstitada."

Teng rääkis, et nende mitmetes firmades pole olnud keskkonnaprobleeme sõnniku hoiustamise ega laotamisega põllule, küll aga haisu levikuga sigala territooriumilt külasse.

"Arvestades, kui palju kasutatakse vanades Euroopa maades väetisi ja kemikaale, on Eesti põllumees oma väikese rahakotiga kogu riigi ulatuses mahetootja," leiab ta. "Viljandimaal pole kuulda olnud suuri reostussüüdistusi, põhiliselt on häda lubade ja paberite korrasolekus, kurdetakse ka farmide ümbruskonnas leviva haisu pärast. Sellest võib järeldada, et ametniku jaoks on paber kõige tähtsam."

Torma POÜ ehitas omavahendite ja 2004-2006 aasta taotlusvoorus saadud miljoni krooni suuruse toetuse najal oma 600pealise lüpsifarmi jaoks läga- ja sõnnikuhoidla valmis kahe aasta eest. Kogu kupatus läks maksma viis miljonit krooni ja koosneb kahest lägamahutist ning tahkesõnniku hoidlast. Esimestesse läheb lüpsilaudast tulev paks ja peenike, teise paigutatakse vasika- ja noorloomalaudast tulev sõnnik.

Torma farmitöölised olid aprillis ametis kokku 15 700 m3 läga mahutava hoidla sisu põllurammu jaoks õigesse konsistentsi mikserdamise ja põldudele vedamisega.

Kuna seadused lubavad sitta põllule vedada vaid ajavahemikus 1. aprillist 1. novembrini, hoidlas tohib seda säilitada aga vaid maksimaalselt kaheksa kuud, siis peab talve jooksul kogunev loomasõnnik mahutitesse ära mahtuma. Aastas toodavad Torma lehmad 24 000 m3 läga ja 600 tonni tahket sõnnikut. Põhiline sõnnikulaotamise hooaeg ongi kevadel, mil põllurammu saab kohe pärast laotamist pinnasesse kultiveerida ja sügisese künni ajal. Kui vaja, veetakse läga põldudele ka suvel - rohumaadele kohe pärast niitmist.

Ettevõtte juhataja Ahto Vili sõnul on iseäranis praegusel, põllumehe jaoks kitsal ajal sõnnik, eriti mahutitesse kogutav läga ehk rahvakeeli virts vägagi tänuväärne väetis. Oluline on seejuures, et kiiresti lenduvate komponentidega põlluramm kohe pärast laotamist mulda saaks kobestatud.

"Läga on põllule tahkest sõnnikust kasulikum, sest viimane peab vähemalt kuus kuud hoidlas seisma, kuid selle aja jooksul lendub ollusest palju kasulikke aineid minema," selgitab Vili,

lisades, et mitut puhku põllumehe õlule asetada tahetud metaanireostuse tasu ehk nn lehmapeerumaks tooks loomapidajale topeltkahju -

haisuna eralduv biogaas oleks kokku kogumise järel tänuväärne kütus elektri ja soojuse koostootmisjaamale.

"Tormas on kindlasti plaanis biogaasi tootma hakata, oleme Saksamaalt ka sellekohase pakkumise võtnud, aga Eestis on see valdkond riiklikul tasemel viletsalt reguleeritud," tõdeb Vilu.

Ka Torma POÜ praegune lägakäitlemissüsteem on üles ehitatud biogaasi tootmise perspektiiviga - praegused mahutid jääksid selle olluse säilitustankideks, mis on biogaasireaktorist juba läbi käinud ja n-ö gaasist tühjaks tehtud.

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Ranniku sõnul ei ole ministeeriumil andmeid, et just põllumajandus oleks Eestis suurim veekogude reostaja.

"Kindlasti on väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel veekogude keskkonnaseisundi juures oluline osa," märgib ta. "Küsimus on selles, millega võrrelda."

Näiteks kasutatakse praegu üha rohkem väetisi. "Suurenev kasutamine ei pruugi aga ilmtingimata paha olla," ütles Rannik. "Võrreldes nõukogudeaegse tootmisega, kasutatakse väetisi ikkagi tunduvalt vähem. Lisaks on vahepeal edasi arenenud ka tehnoloogia, mille puhul arvestatakse järjest enam keskkonnahoiuga."

Rannik kinnitas, et keskkonnanõuded, eriti veekeskkonna puhul, on Eestis ranged. "Ilmselt ei vaidle ükski keskkonnaorganisatsioon vastu, et Eesti peab rahva toitmiseks põllumajandusega, sh intensiivse põllumajandusega tegelema ning konkurentsis püsimiseks on vaja ka väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutada," rääkis ta. "Kindlasti ei saa aga lubada tootmiseks kasutada loodusressursse tulevaste põlvede arvel. Seetõttu on intensiivse põllumajanduse tasakaalustamiseks vaja soodustada ka ekstensiivseid, keskkonda säästvaid tootmisvõtteid ja mahepõllumajandust."

Ranniku sõnul võib julgelt öelda, et siiani makstud põllumajandusettevõtete keskkonnanõuetega vastavusse viimise toetus ei ole katnud kogu agrofirmade investeeringuvajadust.

"Ilmselt sellest ka loodetust väiksem huvi selle toetuse vastu," märkis ta. "Selle toetusega tehti Eestis osaliselt või täielikult korda 1140 sõnnikuhoidlat ning lisaks on mingi osa sõnnikuhoidlaid tehtud korda firmade eneste jõududega või kasutatud selleks investeeringutoetusi - sel ajal, kui maksti nõuetega vastavusse viimise toetust, ei makstud sõnnikuhoidlatesse investeeringuteks investeeringutoetust, kuid enne ja pärast ei ole see välistatud."

Põllumajandusministeeriumil puuduvad täpsed andmed, millistes firmades on sõnnikuhoidlad veel korda tegemata ja kui palju tegelikult selliseid saastavaid firmasid Eestimaal tegutseb.

Põllumehed saavad tänavu taotleda keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust kokku 300 miljoni krooni suuruses summas.

Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev FIE või juriidiline isik vähemalt ühe hektari suuruse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse teravilja-, õli- ja kiukultuuri ning kaunvilja, rühvelkultuuri, köögiviljakultuuri ja aedmaasikat, samuti maa kohta, mida hoitakse mustkesas või mida kasutatakse kuni neljal järjestikusel aastal rohumaana.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse peamine eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ning kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Kõnealuse toetuse maksmisega hüvitatakse taotlejatele keskkonnasõbraliku majandamisega kaasnevad kulud ja selle rakendamise tõttu võimalik saamata jäänud tulu.

Toetuse taotlemisega kaasneb põllumajandustootjale viieaastane KSMi nõuete täitmise kohustus. Toetus hõlmab sisu ja hüvitise määra poolest kaht eri taset: põhitegevust ning põhi- ja lisategevust. Mahetoetuse taotlejad saavad taotleda sellel perioodil keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse toetust.

Toetuse määr on ühe hektari toetusõigusliku maa kohta põhitegevuse nõuete järgimise eest 550 krooni aastas ning põhi- ja lisategevuse nõuete järgimise eest kokku 900 krooni aastas.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus on eelarveliselt Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse suurim meede.

PRIA kaudu makstav mahetootmise toetus laieneb tänavu ka mahetunnustatuna peetavate loomade, lindude ja mesilaste kohta.

Põllumees peab kõiki toetusi kasutama.

Minu põhimõte on, et Eesti põllumees peab iga sendi, mis toetustena n-ö saadaval on, üles korjama.

Sõnnikuhoidla euronõuetega vastavusse viimise toetust taotlesime kolmeks aastaks ja saime ka n-ö täispoti - ligi miljon krooni, mis meie loomade arvu arvestades oligi üldse võimalik saada.

Lägahoidla mahutid on valmistatud emailitud terasplekist ning nad seisavad kahekordse armatuuriga tugevdatud betoonalusel otse maapinnal. Mahutite alla on rajatud drenaažid, mis võimalikust lekkest kohe märku annavad.

Selline variant oli meie piirkonna geoloogilist iseärasust arvestades kõige otstarbekam, sest siinkandis tuleb põhjavesi kohati pindmistesse kihtidesse välja. Sellepärast oleks nn laguuni-tüüpi lägahoidla rajamine tulnud liialt kulukas ja keeruline.

Kolmas variant oleks olnud betoonist valatud mahutid, kuid ka see oleks paari aasta taguseid ehitushindasid arvestades terastünnidest kallim tulnud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:56
    Otsi:

    Ava täpsem otsing