Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leiva saab lauale spetsiifiliste oskustega

Tea Taruste 20. mai 2009, 00:00

CV-Online'i turundusjuht Raimo Matvere kinnitas, et aasta algusega võrreldes on tööpakkumisi ehituse valdkonnas kolmandiku võrra vähem. "Ehitus ja kinnisvara on ühes kategoorias ning viimasel ajal võib sealt leida 12-15 pakkumist," ütles ta. Erialane haridus tuleb Matvere sõnul kindlasti kasuks, kuna eelkõige otsitakse inseneri tasemega asjatundjaid. "Valdav osa meie portaalis avaldatud ehitusvaldkonnaga haakuvaid pakkumisi on aga välismaale, näiteks isegi USAsse," lisas ta.

"CV-Online'i andmebaasis on üle 5500 inimese, kes sooviksid ehitusvaldkonda tööle asuda, kusjuures ehituses töökogemust omavate inimeste hulk on veel veerandi võrra suurem," märkis Matvere. Need arvud näitavad, et inimesed mõistavad tööturu olukorda ja seda, et uut rakendust leida pole lihtne. "Arvestama peab kindlasti väga tiheda konkurentsiga, kus isehakanud lühikese kogemusega ehitajad ilmselt konkursse ei võida. Kandidaat peab olema paindlik, väga töökas ja valmis töötama projektipõhiselt," lisas ta.

Teede ja trasside ehitusega tegelev Maveter OÜ on üks vähestest, kes kuulutas välja konkursi eelarvestaja koha täitmiseks. Mateveri juhatuse liikme Aiki Ploompuu sõnul oli kandideerijaid pea 50. "Mitut vooru ei tule, sest leidsime inimese, kelle oskusi ja võimeid teame juba varasemast," rääkis ta. Ehitusalane haridus ja kogemus on olulised, ning seetõttu lisas firma töökuulutusele ka märke, et kandideerida palutakse ainult teedeehitust oskavatel tööotsijatel. "Varem on end pakkunud ka kokad, baarmenid ja müüjad, kes teedeehitusest midagi ei tea, ütles ta.

Ploompuu sõnul rohkem neil töötajaid plaanis juurde võtta ei ole. "Koondanud pole ma samuti, aga töötajate arv on vähenenud ajutiste töölepingute lõppemisega. Tööülesanded on ümber jagatud olemasolevale tööjõule. Kui mõni objekt tuleb juurde, siis vastavalt vajadusele võtame töötajaid jooksvalt juurde," märkis ta.

Uue töölepingu seadusega seoses on Ploompuul omad ootused. "Levinud on arvamus, et ettevõtjad ootavad uut seadust töötajate lihtsamaks koondamiseks, mis ei vasta alati tõele. Mina ootan pigem, et see distsiplineerib töövõtjaid olema efektiivsemad, osavõtlikumad firma tegevuse ja heaolu osas. Paar viimast aastat on ju valitsenud minnalaskmine ning näiteks joobes ja varastavast töölisest lahti saada polnud võimalik," rääkis ta.

Ehitusettevõte Riverside OÜ korraldas läbi konkursi vaia- ja pinnaseankrute projektijuhi kohale. Riveside'i personalidirektori Katrin Horni sõnul jäi kandideerijate arv tagasihoidlikuks ning nõudmistele vastavat kandidaati ei leitudki. "See on väga spetsiifiline töö, eeldasime erialast kõrgharidust ja varasemat töökogemust," lisas ta.

Horni sõnul on ehituses endiselt puudu projektijuhtidest. "Majanduslanguse ajal on oluline, et kandidaat orienteeruks palgaturul toimuvas. On kahju, kui sobiv kandidaat on oma töötasu ettekujutuses aastataguses ajas ning töösuhe jääb seetõttu loomata," lisas ta.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on praegu tähtis olemasolevaid töökohti säilitada. "Prognoosid on väga pessimistlikud. Pole küll kuulnud, et kedagi tööle otsitakse," tõdes ta. "Suund peaks ikkagi minema rekonstrueerimistöödele ja korteriremondile. Väiksematele firmadele hakkab see turg ehk pisut rohkem avanema," selgitas Peterson.

Tema hinnangul oleks töötajate optimaalne arv Eesti ehitussektoris 50 000 töötaja ümber. Prognooside järgi on see arv aga langemas 35 000-40 000 töötajani. "Ehitussektori tervis sõltub sellest, milline on töölepingu seadus. Kui põhitingimused jäävad selliks, nagu nad praegu on sisse kirjutatud, siis koondamiste arv kindlasti kasvab," nentis Peterson.

Ehitussektoris tööd ei ole ning suured panused on pandud struktuurivahenditele. Käivitada tuleks ka riigi otsetoetuste mehhanisme.

Mõnevõrra on abiks KredExi meetmed, kuid sektori positiivses suunas mõjutamiseks peaks need summad olema kümme korda suuremad.

Turgu saaks mõjutada otsetoetuste kaudu. Nii mõneski riigis on kasutusele võetud meetmed, mis tuginevad energiasäästule või lihtsalt remonditoetustele, näiteks makstakse Soomes leibkonnale kuni 6000 eurot remonditoetust aastas. Soomlaste eesmärk on sellega säilitada kuni 20 000 ehitussektori töökohta.

Eestis tuleks teha sama, sest peale ekspordi edendamise tuleb mõelda ka siseturu elavdamisele.

Praegu ju siseturg ei toimi, ehitusmaterjalide tootjate mahud on aasta jooksul kahanenud üle kahe korra, tootmisbaase tõmmatakse kokku. Aga kui taas tõusulaine tuleb, selgub, et ehitusmaterjalitööstus ei suuda siseturu nõudlust rahuldada ning selle asemel et eksportida, hakkame hoopis importima.

Pikas perspektiivis on ekspordi arendamine kahtlemata kasulik, aga turud kuivavad praegu kokku igal pool ning kõik kaitsevad oma siseturgu. Väljapoole müümine on hoopis raskem ja kulukam kui kaks aastat tagasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing