Stabiilsus maksudes olulisim

Inga Klauson 02. juuni 2009, 00:00

Äripäeva 25. mai artiklit "Kõrge dividendimaks viib raha välja" lugedes selgub, et Eestis valitseb dividendide maksustamise põhimõtetes segadus ning kahjuks tehakse ekslikke järeldusi meie maksusüsteemi toimimise kohta.

Dividendide maksustamisest rääkides ja Eestit teiste riikidega võrreldes tuleb eristada äriühingu tulumaksu ja dividendi saaja tulumaksukohustust. Samuti ei ole õige väita, justkui kaotaks Eesti kõrge maksumäära tõttu maksutulu ning maksumäära langetamine aitaks nimetatud probleemi vältida.

Dividendi maksustamise puhul on tegemist äriühingu kasumi maksustamisega. See võib toimuda kasumit jaotava äriühingu tasandil (traditsioonilise süsteemi puhul kasumi teenimisel, Eestis kasumi jaotamisel) ja dividendi saaja tasandil (Eestis on dividendi saaja tulumaksust vabastatud, v.a kui saaja on residendist äriühing, kelle osalus kasumit jaotavas äriühingus jääb alla 10%).

Eesti ettevõtete maksusüsteemi eripära tõttu on meie ja paljude teiste riikide dividendide maksukoormust raske võrrelda. Nominaalmäärade võrdlemine ei anna õiget tulemust ning oluline on vaadata hoopis efektiivset maksumäära ehk tegelikku maksukoormust. Seejuures peab arvestama nii äriühingu kui ka dividendi saaja tasandil makstud tulumaksu ning meetodit, mille abil välditakse topeltmaksustamist.

Korrektne ei ole tuua Eestile eeskujuks artiklis nimetatud riike, nt Costa Rica, Guatemala, Venezuela. Eestit peaks siiski võrdlema ELi liikmesriikidega. Eurostati mulluste andmete põhjal oli madalaim äriühingu tulumaksu määr (10%) Küprosel ja Bulgaarias, kõrgeim (35%) Maltal. Soomes on see 26%, Lätis 15% ja Leedus 20%. Need on äriühingu tulumaksu nominaalmäärad, mis dividendi tegelikku maksukoormust ei kajasta - ei arvestata maksusoodustusi ja lisanduda võib dividendi saaja tulumaks.

Eesti äriühingu tulumaksu nominaalmäär on 21%, mis võib tunduda Lätiga võrreldes kõrge. Ent Eesti tulumaksusüsteem on Läti süsteemist soodsam äriühinguile, mis kogu kasumit ei jaota. Keskmiselt jaotavad Eesti äriühingud neljandiku kasumist, mistõttu on nende tegelik maksumäär veidi üle 5%. Tõsi, äriühingul, mis jaotab suure osa kasumist, võib olla soodsam tegutseda Lätis, kuid kasumit reinvesteerival või ka lihtsalt n-ö kassas hoidval äriühingul on soodsam tegutseda Eestis.

Eestis kehtiv efektiivne maksumäär on Euroopas konkurentsivõimeline. Selle langetamine pole tee, mis Eesti majanduslangusest välja viiks. Nominaalse maksumäära mõneprotsendilisest langetamisest olulisem on maksupoliitika stabiilsus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing