7 küsimust nimekirja esinumbrile valimistel

1. Tark Eesti ettevõtja hääletab Keskerakonna poolt nagunii, sest ainult Keskerakond pakub realistlikke muudatusi kriisist väljatulekuks. Praegune majanduskeskkond ei ole ettevõtjale soodne ja kahe aasta jooksul pole tehtud midagi selle parandamiseks. Ma ei näe, et keegi oleks suuteline ettevõtjatega kokkulepitud ja vajalikke algatusi kaitsma. Europarlamendis puudutab see struktuurifondide kasutamist.

2. Euroopa Liidu eelarves on vaja enam tähelepanu kriisist kõige enam räsitud uute liikmesriikide toetamiseks. Eeskätt ettevõtluse ja arendustegevuse toetamiseks.

3. Põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidu kõige kulukam poliitika, sealhulgas vanasid põllumajandusmaid eelistavalt toetav poliitika. Põllumajandustoetusi võib üldsummas isegi vähendada, kuid nii, et uute riikide osa ei väheneks.

4. EL peaks viima sisse regulatsioonid, mis takistaksid pankasid laenama krediidivõimetutele isikutele. Riskide ümberjaotamine tuleb korraldada nii, et pärast pandi kaotust ei jääks laenuvõtjale võlga üles. Seada sisse kindel kontroll turul kaubeldavate väärtpaberite üle. Investeerimispangandus tuleb reguleerida.

5. Ma eelistaksin mitte tegeleda utoopiatega, kui ilusti need ka ei kõlaks. Minu jaoks on esmane küsimus Eesti majanduse õigele rajale viimine, uute töökohtade loomine, kriisi leevendamine ja sellest väljumine. Kõigest muust räägime pärast seda.

6. Küsimus ei ole niivõrd liigses sõltuvuses kui varustamiskindluses ja turukorralduses. Meil tuleb aru saada, et Euroopa on ja jääb huvitatuks varustuskindlusest ja hinnast. Kui seda on võimalik Venemaa abil saavutada, siis Euroopa läheb seda teed, kui ei - siis mitte. Kuid muudeks alternatiivideks on tuumaenergeetika ja taastuvenergia. Eestis ka põlevkivienergeetika.

7. Peaks küll.

1. Reformierakond on selgelt kõige ettevõtjasõbralikum erakond, kes kavatseb oma seisukohti Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis esindada, et Euroopa Parlamendis vältida vasakpoolsete ideede mõjulepääsemist.

2. Järgmisesse Euroopa Liidu finantsperspektiivi tuleb kindlasti lülitada Läänemere strateegia, millega tihendatakse läänemereäärsete Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelist koostööd, et tõsta regiooni kui terviku konkurentsivõimet. Järgmises finantsperspektiivis peaksid kajastuma meetmed Euroopa Liidu majanduse elavdamiseks.

3. ÜPP osakaal on ELi eelarves vähenenud ja toetan selle trendi jätkumist. Samas, pidades silmas ELi poliitikate sidusust, on problemaatiline arengumaade toetamine, kui nende põllumajandustootjatele seatakse piiranguid, mis tõrjuvad nad ELi turult välja. EL peab hakkama ÜPPd liberaliseerima ja turgusid avama.

4. Eurotsooni riikides peaks see olema Euroopa Keskpanga pädevuses, nagu ka eurotsooni kandidaatmaades.

5. Läänemere regiooni konkurentsivõimesse panustab suurel määral Läänemere strateegia, mis hõlmab ka majanduskoostööd. Usun, et olulist rolli võib mängida ühiselt maksude alandamine, mis tõmbab siia täiendavaid investeeringuid.

6. Kasutades ELi ühise energiapoliitika võimalusi. Hindan kõrgelt (Prantsusmaa presidendi - toim) Nicolas Sarkozy ettepanekut luua Euroopa Liidule ühine keskus gaasi sisseostmiseks väljastpoolt Euroopa Liitu.

7. Siim Kallase juhtimisel on Euroopa Komisjon tõstnud oluliselt Komisjoni ja tema struktuuride tegevuse läbipaistvust. Ei näe põhjust, miks ei peaks seda suutma Euroopa Parlament.

1. Olen olnud viimased viis aastat aktiivne väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetaja, kuuludes EPs vastavasse toetusrühma. Olen tegev Euroopas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid koondavas ühenduses SME Union. Euroopa Rahvapartei (EPP) on parlamendi mõjukaim poliitiline jõud ja ainus fraktsioon, kes täielikult toetab VKEde keskset rolli EL majanduse vedaja ja töökohtade loojana.

2. ELi eelarve peaks enam toetama ühtseid ELi poliitikaid ja ELi konkurentsivõime tõstmist. Enam tuleb investeerida teaduspõhisesse majandusse, haridusse ja innovatsiooni, välis- ja naabruspoliitikasse, noorteprogrammidesse ja VKEde toetamisse. Samuti tuleb üle vaadata ELi toimimise rahastamine.

3. Põhiülesanne on teha lõpp praegu kehtivale ebavõrdsusele vanade ja uute liikmesriikide vahel. Edaspidi on tähtis keskenduda ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisele ja maaelu arendamisele ja mitmekesistamisele: bürokraatia vähendamine, põllumajandusturu avatus ning tegelikkusega vastavusse viimine.

4. Järelevalve mehhanismid ja põhimõtted on olemas, kuid siiani on seda tehtud lähtudes arusaamast, et pangad tegutsevad mõistlikult ega sea oma eksistentsi ohtu. Praegune kriis näitab järelevalve tõhustamise vajadust. Ometi tuleb vältida riigi liigset sekkumist. Majanduse taastumise põhieeldus on vaba konkurents.

5. EP algatusel ja Eesti saadikute aktiivsel osavõtul on vastu võetud Läänemere strateegia. Olen tegutsenud EP saadikute grupis, kes on seda tutvustanud Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele ning saavutanud nende toetuse. Võitlesime strateegiale välja eraldi eelarve rea, millega komisjon nõustus. Nüüd tuleb seda hakata konkreetselt rahastama.

6. Peamine on poliitilise tahte ühtsus - valmisolek asendada kahepoolsed tehingud väljaspool asuvate energiatarnijatega ELi ühtse energiapoliitikaga. ELi ühtse energiaturu väljaarendamine, avatud konkurentsi, vastastikkuse ja heade äritavade kõrvalekaldumatu järgmine. Energiatarnete sihikindel mitmekesistamine ja energia kokkuhoiu poliitika.

7. Iga tšeki avalikustamine tooks administratiivkulude suure tõusu. Hiljuti kinnitatud EP kodukorra muutus nõuab, et kõik kulud oleks tulevikus dokumenteeritud. Usun, et see on piisav.

1. Endise rahandusministrina on mul võimalik Euroopa Parlamendi ühe suurima - sotsiaaldemokraatide - fraktsiooni liikmena mõjutada otsustajate hoiakuid, kui kaalukausile tuleb Eesti üleminek eurole. Minu selge soov on seista Brüsselis ka ELi struktuurifondide raha paindlikuma kasutamise ja ühtse põllumajanduspoliitika reformi eest.

2. Ratifitseeritav Lissaboni lepe annab Euroopa Parlamendile märksa suurema rolli ELi finantsasjade üle otsustamisel. Igal juhul peab Euroopa Liidu uus eelarve olema jätkuvalt suunitlusega, mis vähendab liikmesriikidevahelisi erinevusi.

3. Põllumajandussaaduste maailmaturu ekstreemsete kõikumiste tasandamiseks tuleks luua ühtne sekkumiskokkuostu süsteem. Põllumajanduspoliitika muutmisel tuleks enam arvestada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, samuti toiduohutuse ja keskkonnapoliitiliste meetmetega.

4. Oluline aspekt on siin tarbijakaitse ja ühe panga klientide võrdne kohtlemine. Ei saa olla nii, et panga emamaa kliendid tasuvad madalamaid intresse kui need, kes elavad teises riigis. Sama kehtib ülekannete tasude puhul. Kogu finantsstabiilsuse huvides tuleb tagada, et panga tegevus ühes riigis ei too kogu grupi hälbeid.

5. Igakülgne koostöö ja integratsioon on siin esmatähtsad. Heaks näiteks on energiakoostöö ja tegevused ühise transpordikorralduse suunas. Põhjala ja Balti koostöö on kandnud head vilja ka Läti abistamisel.

6. Selleks tuleb jõuda ELi ühtse energiapoliitikani, mis on ka ülitähtis julgeolekuküsimus kogu Euroopale. Võtmeküsimuseks on siin, et EL hakkaks suhetes kolmandate riikidega ja eeskätt nii olulise tarnijaga nagu Venemaa, nõudma lähtumist Energiaharta põhimõtetest. Nendeks on seadustest lugupidamine, avatus, läbipaistvus.

7. Kindlasti.

1. Rahvaliidul on kõige enam kogemusi põllumajandus- ja regionaalpoliitika vallas, mis on ELi eelarve mahukaimad valdkonnad. Samas seisan meetmete kujundamisel selle eest, et Eesti majanduse kandejõuks saaks ekspordisuutlike ja kõrge lisandväärtusega tipptehnoloogiliste toodete ja teenuste pakkumine. ELi direktiivide kooskõlastamisele peab eelnema põhjalik ettevõtjaid ohustada võivate mõjude analüüs.

2. ELi eelarvest tuleks leida vahendid terviseedendusfondi loomise ja Eesti elamufondi renoveerimise kaasrahastamiseks, toetada noorte õppimist väljaspool Eestit. Soovin anda panuse meetmete kujundamiseks Eesti vajadustele vastava täiend- ja ümberõppesüsteemi kaasfinantseerimiseks ELi eelarvest.

3. Põllumajandus peab ELi eelarvest saama piisava osa. Oluline on ühtlustada põllumajanduse otsetoetuste taset ELi liikmesriikide vahel. Toetan tootmispiirangute, sh piimakvootide ja maa tootmisest väljajätmise kohustuse kaotamist. Õiguslikud regulatsioonid tuleb lihtsustada ja ettevõtjate halduskoormust vähendada.

4. EL saab luua üldise raamistiku ja keskkonna pangandussektori toimimiseks, aga eelkõige peame ikka ise tähelepanelikud olema ja tegema finantsinstitutsioonide tegevuse üle piisavat järelvalvet. Vaatamata sellele, et politsei riigis korda tagab, peab ettevõtja enda kaupluses eelkõige ise valvama, et seal ei varastataks.

5. Tähtis on eelkõige infrastruktuuri arendamine (Tallinna-Helsingi raudteepraam või tunnel, raudteeühendus Lääne-Euroopaga, sild üle Narva jõe) ja koostöö ressursside kasutamisel, samuti haridusasutuste võrgustumine. Konkurentsivõimeline ettevõtlus ei koondu mitte sinna, kus on kõige madalamad maksud, vaid sinna, kus on kõige parem ettevõtluskeskkond.

6. Eesti ja Euroopa energiaportfell peab koosnema erinevatest komponentidest, ühe energiaallika osakaal ei tohiks olla üle 50%. Energia omanik ei tohiks olla ühtlasi infrastruktuuri omanik. Rohkem energiat tuleb toota ise. Euroopa lahendus on 3+ ja 4. põlvkonna tuumaelektrijaamad, mis on suhteliselt ohutud ja nende jäätmed on hõlpsasti utiliseeritavad.

7. Jah, läbipaistvus tekitab usaldust ning maksumaksjal on õigus teada, kas tema raha kasutatakse otstarbekalt.

1. Rohelistel on olemas tegevuskava: soovime luua eeldused energiakulutuste vähendamiseks, mis eeldaks uute tehnoloogiate ja protsesside juurutamist. Ümberkorralduse toetuseks tuleb leida rahalisi vahendeid ELi eelarvest. Energiasäästu rakendamine loob eeldused, et taastuvenergeetilistest allikatest saaks katta suure osa energiavajadustest - seegi looks võimalusi uuteks investeeringuteks.

2. Oluliselt tuleb vähendada põllumajanduslikule suurtootmisele orienteeritud vahendeid ja suunata vabanev raha energeetikateemadega seonduvasse innovatsiooni. Selles strateegilises valdkonnas tuleb muuta hoiakuid ja hakata soosima suureimaid ELi poolseid kapitaliinvesteeringuid ja seda ka tagastamatu abina.

3. Põllumajandustoetuste oluline vähendamine ja toetusmehhanismide ühtlustamine. Väiketootmiste ja mahetootmise eelisarendamine, et tagada kohaliku majanduse ja regionaalse arengu ühtlane toetus kõigis riikides. Sellega kaasneb kemikaalide vähenemine toidus ja kasvatatavate sortide ja liikide rohkuse kasv.

4. Praegu on küsimus juba kogu rahanduse aluste muutmises. Näib, et James Tobini pakutud rahasiirde maks (maks rahvusvaheliselt rahaülekandelt) võiks olla uues rahanduskorras oluline komponent kompenseerimaks raha ja väärtpaberiturgude meelevaldust. Samuti oleks abi selgematest rahandusreeglitest.

5. Alustame süsteemikindla energiasäästu kavaga, et kaoks vajadus kulutada isiklikku aega ressursside tekitamiseks ja kinnimaksmiseks. Kiireim konkurentsivõime kasv tuleb vabamalt kasutatava aja lisandumisest: kui energiasääst hoiab inimesele kokku kuupalga jagu kulutusi, tähendab see enam muid tegevusvõimalusi.

6. Energiakulutusi vähendades, elektriühendusi Euroopa riikide vahele luues ja oma taastuvat ning ka kütusevaba energiatootmist eelisarendades.

7. Minugi poolest. Eesti puhul on see avalikuks olemine siiski tekitanud igati positiivseid muutusi.

1. Ma mõistan ettevõtjate soove. Nad tunnevad mind ja teavad, et pean väiteid stiilis "kõige alus on ettevõtlus" piiratuks. Nad võivad kindlad olla, et erinevalt parteidest, ei hakka ma neilt munitsipaaltellimuse tarbeks kalõmmi nõudma. Ma pole neid sundinud ka selle kampaania tarbeks kukrut kergendama. Boonusena saab ettevõtja minult infot selle kohta, mis Euroopa südames mõeldakse ja plaanitakse.

2. Usun, et järgmine eelarve on käimasolevaga sarnane. Ideaalis peaks suudetama reformida põllumajandustoetuste määra, kuid see on tundlik probleem. Huvitavad teemad Eesti kärpe eeskujul oleksid Strasbourgi sessiooni lõpetamine Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjoni lisatasude põhjendatuse analüüs.

3. Reform pole lihtsate killast, sest mitmed suured riigid ei soovi seda väga muuta. Alati saab luua teisiti mõtlejatega koalitsioone. Vastandvektorite vahel võimaliku kompromissi loomine ongi Euroopa Parlamendi ülesanne. Kui sellega hakkama ei saada, läheb vana ja vildakas süsteem inertsist edasi.

4. Probleem on selles, et pangandus on tsentraliseeritum kui järelevalve. Mõistetud on üleeuroopalise struktuuri vajadust, kuid ettepanekuid alles arutatakse. Ei saa välistada, et üleeuroopaline ühtlustatud järelevalve mingil määral kärbib äritegevuse vabadusi ja kahjustab Euroopa pankade konkurentsivõimet.

5. Et Eesti süsteem naabreid ei ahvatle, tuleb ilmselt teha sammuke Skandinaavia mudeli suunas. Üks ja tõenäoline võimalus piirkonna konkurentsivõimet kahjustada, on mitte arvestada keskkonnamõjusid sääraste projektide puhul nagu Nord Stream. Läänemere ökosüsteem on ehk piirkonna konkurentsivõime kõige hapram osa.

6. Suurte sõltlaste fossiilkütuste tarneid peaks mitmekesistama. Kaspia nafta jõudmine Türgi kaudu Euroopa turule oleks selleks lihtsaim võimalus. Unustada ei tohiks energiatootmise kaasajastamist. Põhimõtteliselt on need otsused ka Euroopa Parlamendis tehtud. Edasi tasuks teraselt jälgida USA valitsuse samme, et aegsasti ELi poliitikat selles suunas kohendada.

7. Isiklikult selles probleemi ei näe, aga kui minu tulud ja kulud on avalikud, siis ma tahaksin näha avalikult ka nende tulusid/kulusid, kes võtavad minu omi arvustada ja kommenteerida.

Autor: ÄP