Väiksem algkapital toodaks ettevõtjaid

Kadrin Karner 08. juuni 2009, 00:00

"Uue osaühingu moodustamine praktiliselt algkapitalita looks loomulikult võimaluse uute ettevõtete turule tulemiseks. Praegusel raskel ajal, kus töö kaotanud inimesi kutsutakse hakkama ettevõtjaks, looks selline uus väljapakutav äriühing võimaluse iseendale tööd anda," ütles ideed pooldav Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni tegevjuht Kersti Kraas.

EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktori Dmitri Burnaševi sõnul on siin oma poolt- ja vastuargumendid. "Ühelt poolt - mida väiksemad on barjäärid, seda lihtsam on tegutseda. Teiselt poolt vähendaks madalama algkapitali nõue ettevõtja vastutust, ka partnerite usaldus ettevõtja suhtes võib kannatada, sest neil on signaal, et ettevõtja ei ole nõus eurost suurema summaga riskima," rääkis ta.

Äripäeva kiiresti arenevate ettevõtete ehk gasellide edetabelis äramärkimist leidnud keevitus- ja santehniliste tööde firma Otterm OÜ juhataja Aivar Urmi hinnangul võib 40 000 krooni suuruse algkapitali nõue väikeseid tegijaid piirata. "Piirab ta ajutiselt. Mingil hetkel see raha ju tavaliselt leitakse," lisas ta ning nentis, et raha leidmise nimel võtavad tulevased ettevõtjad, nagu temagi omal ajal, punti inimesi, keda lõpus vaja ei ole.

Samuti usub Urm, et väiksem algkapitali nõue aitaks töötutel ettevõttega alustada. Siis avastaks tema sõnul paljud, kui head ettevõtjad nad on, ning ühemehefirmasid tekiks juurde.

"Kindlasti vääriks algkapitali vähendamine suuremat arutelu, kuid minu arvamus on, et algkapitali oluliselt vähendada vajadust ei ole," rääkis roostevabast metallist disainmööblit tootva Yuppy Stainless OÜ üks omanik ja tegevjuht Martti Rõigas. "Osaühing, nagu ka aktsiaselts, on kapitaliühing, ja viimastele kehtib piiratud vastutus ehk osanik ei vastuta oma isikliku varaga ühingu kohustuste eest, mille eesmärk on ju vähendada ettevõtja riske võimaliku ebaõnnestumise puhul. Osakapitali nõue 40 000 ongi seatud ju vastukaaluks piiratud vastutusele," selgitas ta.

Tema sõnul on alustava ettevõtte probleemiks kolmandate isikute usaldus võita ja seda on lihtsam teha suurema algkapitali nõudega kui näiteks ühe euro suuruse algkapitaliga firmal.

Tagasi vaadates tõdes Rõigas, et kui algkapitali nõue oleks väiksem olnud, oleksid nad teise osaniku Lauri Torniga ettevõtte võib-olla varem asutanud. "Arvan, et inimesi hirmutab pigem ettevõtlusega kaasnev bürokraatia kui 40 000kroonine algkapitalinõue," ütles Rõigas ning lisas, et on ju ka muid ettevõtlusvorme nagu FIE, millega alustada ja hiljem juriidiline isik luua.

"Kui algkapitali nõue oleks ainult formaalsus ja ühingu saaks asutada sisuliselt vanemate lastele antud "kommiraha" eest, siis võib juhtuda, et ühinguid hakatakse asutama liiga kergekäeliselt ja valedel eesmärkidel," rääkis ta, kuigi lisas, et ettevõtlikke inimesi ja ettevõtteid on alati rohkem vaja. On teada, et Eesti ettevõtlusaktiivsus on madalam kui Euroopa keskmine ja seega arenguruumi on, lisas Rõigas.

Kuigi siseriiklikult ja Eesti-spetsiifiliselt seda küsimust aktiivselt arutatud ei ole, on Eesti võtnud toetava seisukoha Euroopa tasandil sarnase algatuse suhtes.

Euroopa väikeettevõtluse algatuse (Small Business Acti) üks rakendusi on ka Euroopa osaühingu põhikiri, mis näeks ette ettevõtte loomisel üheeurose algkapitali nõude. Eesti on eelnõu toetanud ning väljendanud arvamust, et piiriülese komponendi puudumine ei tohiks olla takistus Euroopa OÜ moodustamisel, st iga potentsiaalne OÜ võiks olla ühtlasi Euroopa OÜ. Põhjusteks, miks 90. aastate teises pooles algkapitali nõue 40 000 kroonini kergitati, oli soov tagada turul tegutsevate ettevõtete usaldusväärsus ning selle kaudu turgu korrastada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing