Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arakas vallutab kirjaklambriga ilma
"Eesmärk on hea raha eest maha müüa," põhjendas Hendrikson rohelist kasutusviisi propageerivale kirjakambrile patendiametilt kasuliku mudeli kaitse taotlemist. Teine võimalus on tootma hakata, rääkis ta ja lisas, et mõned klambrid on Eestis juba ka valmistatud.
"Kirjaklambrit ei olnud parasjagu kodus ja kui oli, siis ei sobinud see jälle klambrilööjasse sisse. Mõtlesin, mis seal siis nii erilist on, et lõpuks peab saama ju pabereid ka teistmoodi omavahel ühendada, mida pärast paberihunti lasta ilma klambreid eemaldamata," kirjeldas Hendrikson idee sündi.
Tema sõnul on nad oma tootega turul ainukesed. "Selleks, et patenti üldse kinnitada saaks, peab tegema ülemaailmse patendiuuringu. Uuring on tehtud ja sellist toodet ei ole," rääkis Hendrikson.
Kas kasuliku mudeli kaasosanik Arti Arakas on ses projektis äripartner? "Võib nii öelda," nõustus aastail 1995-2005 Arco Vara Tartu bürood juhtinud Hendrikson. "Ameerikas ja Euroopas patenteerimine ei ole just väga odav," lisas ta. Arakal ei olnud mahti Äripäevaga suhelda.
Millal võiks tootmisega alata, ei osanud Hendrikson öelda. "Seda on liiga vara prognoosida. Me peame läbi rääkima võimaliku müügi üle," nentis ta. Mees on veendunud, et klambrit saaks üle maailma kasutada, ent Eestis pole mõtet seda kalliduse tõttu toota. "Tuleks hakata Hiinas tootma ja üle maailma turustama, aga turustusvõrk peaks kellelgi olemas olema, seda ei ole mõtet üles ehitada," arutles ta.
Hendriksoni sõnul on programm töövalmis, selle võiks kohe käivitada, aga meestel on huvi pigem idee maha müüa. Kui siiski hakata tootma ja tahta konkureerida teiste samalaadsete toodetega, siis ei saaks Hendriksoni ütlusel hinda üles kruvida, pealegi on tegu konstruktsioonilt lihtsa tootega. Uudsele kirjaklambrile võeti patendi asemel küll kasuliku mudeli tunnistus, sest selle saab kiiremini kätte.
Patendiameti patendiosakonna juhataja asetäitja Anne Erlachi sõnul on patenti mõtet võtta siis, kui asi läheb tootmisse ja toob patendi kaitsmise raha tagasi. "Vastasel juhul ei ole üldse mõtet kaitsta. Kui on ikka korralik leiutis ja see toob ettevõtjale sisse, siis tuleks ikkagi võtta patent," märkis ta.