Üks valus kärbe veel. Viimane?

Uuel aastal peavad riigiasutused kärpima kulusid veel 9 protsenti. See on karm kärbe, eriti neile, kes tänavu on juba kulud kohusetundlikult ja kokkulepitud ulatuses kokku tõmmanud, ja ka neile, kel palgakulu on suurim kulu. Näiteks tööinspektsioonil moodustab palgakulu kõigist kuludest 85 protsenti ning selle asutuse palgad on olnud läbi aegade riigiametite väikseimad.

Kui 9protsendiline kärbe suudab hoida eelarve kulud ja tulud tasakaalus, siis tuleb see ära teha. Valus on, aga valikut ju ei ole, sest ka riik - nagu erasektor - saab kulutada just nii palju, kui tulusid laekub. Parematest aegadest kõrvalepandut tuleb ikkagi hoida vältimatute kulude katmiseks, igapäevastega tuleb hakkama saada püksirihma kõvasti pingutades.

Riigiametid pelgavad, et töötajad võivad järjekordse palgakärpe pärast ametist lahkuda. Tööturu situatsioon sellist käitumist just ei soosi. Erasektorile selline olukord aga ilmselt isegi meeldiks - turule tuleks rohkem töövõimelisi tööotsijaid, konkurents tiheneks ning ettevõtjal on paremad šansid leida endale paremat tööjõudu, kui see õnnestus mitmelgi viimasel aastal. Eks lasksidki erasektori tööjõus aadrit avaliku sektori meeletu kiirusega kasvanud palgad. Nüüd saaks erasektor revanši.

Oleneb muidugi riigiasutuse juhtidest, kui paljud ametnikud-teenistujad lahkuvad ametist tegelikult - kulusid saab koomale tõmmata ka diferentseerides palgakärpe suurust. Kärpides osal 9 protsenti, mõnel 5, mõnel madalamapalgalisel jättes palga hoopis muutmata ja selle asemel väheneks näiteks hoopis juhtide palk keskmisest rohkem.

Osa kärpest on võimalik ka hoopis muude kulude, näiteks kommunaalkulude arvel teha. Või loobuda mittevajalikest ruumidest. Kindlasti leitakse muidki viise, kuidas kulusid vähendada, et säilitada vajalikud töötajad.

Teenimatult vähe tähelepanu on valitsus osutanud teemale, millised teenused võiks riik üle anda erasektorile või võiks mõni amet osutada koos eraettevõttega. Näiteks tegid kuus ettevõtet hiljuti ettepaneku raamatupidamisteenuse osutamiseks. Valitsuse vastust pole siiani.

Siit võiks tulla lahendus, kuidas mitte ainult kärpida eelarve tasakaalu tarbeks, vaid selleks, et avaliku sektori kulutused jääksid ka edaspidi mõistlikesse piiresse. Ansipi sõnul on valitsus tänavu suutnud eelarvepositsiooni parandada 16 miljardi krooni ulatuses ja kokkulepped on veel kolmele miljardile. Need arvud annavad aimu, kui palju tegelikult olid avalikud kulud üle paisutatud.

Loodame, et see on viimane hädaoludes tehtud kärbe. Riik peab suutma riigi kombel toimida. See käib ka hea aja kohta, mil valitsuselgi on kiusatus rikkuri kombel laristada. Ansipi valitsus sai hea õppetunni. Oma vigadest pidigi olema kõige parem õppida.

Autor: ÄP