Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vana ahi nõuab tähelepanu

Mari Hiiemäe 05. oktoober 2009, 00:00

Kui ahju väliskesta või koldesse on tekkinud praod või kui juba lausa mõni kivi koldelaest alla on varisenud, siis on viimane aeg otsustada, mis ahjust edasi saab - kas tasub seda remontida, renoveerida või on tarvis päris uus ahi ehitada.

"Esimesi ohumärke näeb kõige tõenäolisemalt korstnapühkija," arvab FIEna pottsepatöödele ning korstnapühkimisteenustele spetsialiseerunud Juhan Räni.

Räni ütleb, et spetsialisti silm võib vigu näha juba seal, kus tavaline inimene midagi ei märka. Vihjeid ahju olukorrast võib anda selle väliskest ja näiteks see, kuidas ahju uks ees püsib. Kindlama hinnangu saab öelda pärast kolde ning puhastusluukide uurimist taskulambiga.

"Kui esimesed kivid juba alla sadanud on, siis see tähendab, et kogu ahi hakkab vajuma. Kui koldes on praod ja kivid kukuvad, kui lõõride vaheseinad lagunevad, siis tavaliselt ei aita enam midagi, tuleb lasta uus ahi teha. Muidu riskite sellega, et ahi võib igal suvalisel momendil kokku variseda ja kõige hullem võimalus on see, et see juhtub kütmise ajal," räägib Räni.

Meister-korstnapühkija Leo Kalme teab rääkida, et pelgalt ahju vanuse järgi selle seisukorda hinnata pole õige.

"Tallinna vanalinnas on ahje, mis on tehtud eelmise sajandi alguses ning mis on siiani väga head ahjud. Tsaariaegsete glasuurpottahjude elueaks loeti 40 aastat, mis tähendab, et enne seda aega ei tehtud isegi puhastusluuke ahjule külge. Aga on ka ette tulnud, et inimene saab tuttuue ahju ja sellel on pärast proovikütmist juba praod sees. Ja polegi midagi muud teha, kui tuleb lasta uus laduda," räägib Kalme.

Et ahi kauem kestaks, soovitab Kalme hoiduda ülekütmisest ning selle sisemust aeg-ajalt jälgida. Pisikesed defektid saab korda teha omanik ise, eelkõige mis puudutab vuugivahede parandamist ning välist iluravi, näiteks korstna ja ahju vahelise ühenduse silumist. Kui aga juba kolde sees midagi lahti on, pole mõistlik seda ise torkima hakata, vaid ikka spetsialist kutsuda.

Ahju pisiremont on võimalik vaid tingimusel, et probleemile saadakse jälile kiiresti. Siis piisab sellest, kui spetsialist paneb uuesti paika mõne üksiku kivi või parandab kollet tulekindla remondiseguga. Kuid eelduseks on see, et kolle ise pole laiali vajuma hakanud, kuna kogu ahju sisu toetub koldele.

Kui on tarvis juba ahju sein lahti võtta, et voodrikivid välja vahetada, on tegemist ahju renoveerimisega ning see on peaaegu sama töömahukas kui uue ahju ladumine. Variante, mida ahjuga pihta hakata, on mitu, õige tegevuskava sünnib igal konkreetsel juhul kohapeal.

"Kõik sõltub materjalist, millest ahi on tehtud. Kui ahjupotid on ilusad ja terved, siis saab neid kasutada, tuleb osta uued kivid ainult sisu jaoks. Tellisahjude materjali reeglina teist korda kasutada ei saa," teab Kalme.

Plekkahju renoveerimisel on ainus uuesti kasutatav ahju osa plekk-kest, mida võib pärast sisu lammutamist moodulitena maha tõsta ning hiljem uue sisu ümber tagasi panna.

Ahju remont on paraku kallis. "Kui juba remondiks läheb, nii et ahi lahti tuleb võtta, siis kulub vähemalt 15-20 tuhat krooni. Materjali hind on küll alla läinud, kuid koonerdada pole selle pealt küll mõtet, sest korralikust materjalist tehtud ahi kestab väga palju kauem," arvab Kalme. Räni lisab, et täiesti nullist uuesti üles ehitatava ahju eelarve algab umbes 35 000 kroonist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:58
Otsi:

Ava täpsem otsing