Poole väiksem turg tarbib poole vähem

Viimase kahe aastaga järsult kukkunud nõudlus ja ehitusmahu vähenemine pea poole võrra on buumiaegsed arengud ja investeeringud pea täielikult nullinud või miinusesse viinud.

Tootmisvõimsust on nüüd siseturu tarbeks pigem ülearu ning kui puudub võimalus oma tooteid väljaspool Eestit turustada, tuleb nii mõnelgi ettevõtjal halvemal juhul pankrot välja kuulutada, paremal juhul ootab ees saneerimine või liitumine.

"Vaevalt keegi Eesti ehitusmaterjalitootjatest saab küsimusele, kuidas teil praegu läheb, vastata, et hästi," arvab ASi Betoonimeister juhataja Kalle Suitslepp. "Meie vastus oleks, et raskelt. Samas tegid peaaegu kõik turuosalised aastatel 2005-2007 väga suuri investeeringuid."

Tema sõnul on kaubabetoon kahjuks selline kaup, mida ka parima tahtmise juures ei õnnestu eksportida. Seega tuleb leppida siinse nõudlusega.

"Praegu on Eestis kokku tootmisvõimsusi palju rohkem kui turul nõudlust, seega töötavad tehased alakoormusega. Kahjuks ei ole ka lähiturgudel pilt oluliselt parem - see takistab realiseerida praegu üleliigseks osutunud põhivarasid väljaspool Eestit. Ehitusmasinate turg kiratseb," lisab ta.

"Raske on Eestis praegu leida valdkonda, kus läheks väga hästi. Võib-olla ainult inkassoteenust pakkuvatel firmadel on mahud kasvanud," ütleb Suitslepp. "Kõige suuremat lõivu Eesti europüüdlustele on maksnud ehitus- ja ehitusmaterjalisektor. Kinnisvara- ja laenukriisi tulemusena kukkusid ära erasektori tellimused."

Suitslepa hinnangul oleks sellises olukorras mõistlik suurendada riigitellimuste osa, paraku on euro tulekuks vajalike kriteeriumide täitmise tõttu nende osa vähenenud. "Kaubabetooni tootjad pole erinevalt ehitussektorist terava konkurentsi tõttu ka buumiaastatel ülikasumeid teeninud - kasumimarginaal oli ainult 10% kandis. Nüüd hakkab headel aastatel teenitud rasvakiht otsa saama," räägib Suitslepp.

"Kinnisvarakriisist tingitud turulangusele järgnes teravast konkurentsivõitlusest tingitud hinnasõda. Hind on kukkunud pea 20%," lausub Suitslepp.

"Tootmismaht ja hind on nagu pinge ja voolutugevus, mis on pöördvõrdelises sõltuvuses. Mahtude kasvades saab hinda langetada, aga paraku tuleb mahtude vähenemise korral hinda tõsta," lisab Suitslepp. "Aga see on paraku väga raske ülesanne. Ehitusmaterjalitootjatel on ellujäämiseks kaks võimalust - kas suurendada mahtusid või tõsta hinda. Kuna kaubabetooniturul ekspordivõimalused puuduvad, siis sama mahu juurde jäädes on hinnatõus paratamatu. Siit väike vihje ehitajatele. Kiirustage - teist nii soodsat aega ehitamiseks kui praegu suure tõenäosusega enam ei tule. Eeldatavasti sel aastal mahud oluliselt ei kasva, aga hind võib tõusta küll. Tõsiselt valus teema on muidugi ka klientide maksevõime," sõnab ta.

"Loomulikult on paljudel materjalitootjatel praegu raske seis," tõdeb ka soojustusmaterjale tootva ASi Reideni Plaat juhataja Arvi Siim. "Aga see, et oma tootmisüksustest loobuvad siin just välismaised suurettevõtted, andis meile eelmisel aastal suurepärase võimaluse vähendada konkurentsi ja suurendada vajadusel tootmist, juhul kui ehitusturg taas kasvule peaks pöörduma."

Eelmisel kevadel võõrandas Reideni Plaat ThermiSol OÜ Kadrinas asuva EPS soojustusmaterjalide tootmise. Enne võõrandamist kuulus ThermiSol Iiri ehitusmaterjalide tootjale CRH grupile, kes otsustas majanduskriisi tõttu väljuda kohalikult EPS-turult.

"Arvestades Eesti EPS-turul olemise pikka ajalugu, osutus AS Reideni Plaat Thermisol OÜ-le õigeks partneriks äritegevuse üleandmiseks ja edasiseks tegutsemiseks," sõnas toona CRH Insulation Northern Europe'i direktor Urpo Salminen.

"Loomulikult on välismaistel ettevõtetel lihtne oma tegevus siin lõpetada ja tootmine maha müüa. Meie peame aga turul kuidagi püsima jääma. Meil pole taganeda enam kuhugi," tõdeb Siim. "Meie jaoks oli see hea tehing, üks konkurent kitsal siseturul vähem, samas olemas võimalus alati tootmismahtu suurendada."

Hullem kui vähenenud tootmine on valmistoodangu hinnalangus.

"Ma arvan, et siin tuli põhi kätte juba eelmisel aastal. Enam allapoole ei ole võimalik minna. On küll ettevõtjaid, kes rusikaga vastu rinda taovad ja kiitlevad, et nemad võivad ka alla omahinna toota, aga kaua sa seda teed," räägib Siim. "Teist teed polegi, tuleb hakata tasapisi valmistoodangu hinda tõstma. Arvan, et nende jaoks, kes planeerisid oma ehituseelarvesse madalad materjalihinnad, on parim aeg juba möödas."

Montaaživahtude suurtootja Krimelte tegevdirektori Alar Salumi sõnul võis ettevõte eelmise aasta tulemustega rahule jääda. Selle aasta I kvartaliks prognoosib Krimelte 17% käibe kasvu eelmise aasta sama ajaga võrreldes. "Eksporditurud käituvad olenevalt riigist väga erinevalt," sõnab Salum.

Praegu on eriti raske nendel materjalitootjatel, kelle toodang oli suunatud eeskätt kohalikule turule või veel halvem, lõunanaabrite juurde. Samas pole ka Euroopa turu seis oluliselt roosilisem, meie aknatootjate toodang seal enam eriti kaubaks ei lähe. Edu suudavad nautida vähesed.

Suures osas tunduvad praegu ülearusena investeeringud, mis tehti aastatel 2005-2007. Selleaegsed edusammud ei tasakaalusta kahjuks praeguseid kukkumisi, sest nii suurt langemist vaevalt et keegi oskas karta.

On ju elamispindade ehitusvajadus vajalike pindade taastootmiseks oluliselt suurem praegusest ehitusmahust. Aga just elamusektor on kõige enam pihta saanud - mullused veidi enam kui 2000 ehitusluba ja veidi enam kui 3000 kasutusluba on vastavalt 60% ja 40% vähem kui aasta varem.

Analoogilist langust näitavad elamuehitusega seonduvad ehitustooted - eelkõige väikeplokid, tellised ja asjakohased raudbetoontooted. Eelmise aasta kukkumine on suur küll kõigi ehitusmaterjalide jaoks, 30-40% kipub enamasti selline keskmine suurusjärk olema.

See pole aga normaalne ettevõtlus, kus ühel päeval oled kullas ja teisel nägupidi poris. Ja just siin peaks tooni andma riigipoolne majanduse suunamine, et tõuse-langusi võimalikult püsivaks suuruseks keerata.

See tähendab, et headel aegadel peaks avalik sektor raha koguma spetsiifiliselt ehitusinvesteeringute jaoks, aga mitte ehitama erasektoriga võidu võimalikult kõrgete hindadega. Ja praegusel raskel ajal peaks avalik sektor kogutud ehitusinvesteeringute raha käiku laskma. Võidaks avalik sektor, ehitajate olukord oleks kergem ning sama raha eest saaks tunduvalt rohkem ehitatud.

Loomulikult eeldab see ka pikemaid kavasid, kuid just see näitakski riigi tugevust, oleme juba 20 aastat taas iseseisvad. Paraku tajub ehitusmaterjalitootja ainult seda, kuidas rohelise reformi sildi all juba pea et iga aasta keskkonnamakse juurde pannakse. Ikka nii, et mingit pikaaegset kava ega põhjendatust pole vaja, paneme lihtsalt otsa ja asi mutt. Nii need ehitusmaterjalitootjad välja surevadki.

Minu arvates puudutab see mingil määral kogu tootmissektorit - ei ole vist nii, et ajame tarka juttu ning anname kõigile nõu ja osutame teenust, aga tooted tulevad kusagilt rumalate inimeste maalt kõrvalnähtusena.

Kogu tootmissektor vajab oluliselt enam väärtustamist, enne kui meid sellest rongist maha on lükatud. Seniks saame ehitussektori ühe olulise osana tõdeda, et ehitamist on meie laiuskraadil alati vaja, seega ehitaja elab edasi ja küll tulevad ka paremad ajad.