Mõtlemapanev fakt 24 lennutunni kauguselt

See kõik toimub Eestist umbes 24 lennutunni kaugusel asuvas Kagu-Aasia riigis, mis on oma 45 iseseisvusaasta jooksul saavutanud märkimisväärse majandusedu.

See on riik, mida on õnnistatud geograafilise asendiga ja mida on oskuslikul ära kasutatud turismi ning kaubanduse edendamiseks. See on riik, mis pole kõige selle juures ära unustanud oma orgaanilise kasvu allikaid.

See on umbes 650 ruutkilomeetril asuv Singapur, kus strateegilised panused on tehtud haridusele ning kus tehnoloogia on omandanud erilise tähenduse nii äri- kui ka avalikus sektoris. Riigi- ja erasektori algatusel tehakse suuri pingutusi ka tehnoloogiasektoris, kus raha ja ideid kokku ei hoita. Üks sellistest näidetest on Information and Communication Tehnology programm, mille eelarve on 5,2 miljardit dollarit.

Singapore Telecommuni-cations Limited (SingTel) ja International Enterprise Singapore, mis sarnaneb meie EASile, on aga autoriteks tugiprogrammile Innovative Cloud, mis koondab piirkonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete infotehnoloogilised lahendused ning aitab leida neile väljundi välisturgudele. See programm on osake kohaliku IT-tööstuse, mille aastane ärimaht on u 5,3 miljardit dollarit, partnerlusprogrammist, mis lansseeriti alles aasta tagasi. Lansseerimise all tuleb mõista tõelist turundust nii sihtgruppide kui ka tehnoloogiate selgete fookustega kindlates rakendusvaldkondades. Välja valiti neli sihtriiki, "objektideks aga sealsed ärijuhid, ettevõtlusorganisatsioonid, tehnoloogiapargid ning valitsusasutused.

Programmis osalejad olid väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes leidsid end esmakordselt koostöölainel ning tekkis sisuline sünergia pakkumistes. Siseturul konkureerimine asendus ühismõtlemise ja -tegutsemisega eesmärgiga saavutada edu välisturgudel. Piiratud ressursi tingimustes, mis pole praegu võõras ka siinsele IT-tööstusele, on selline mudel suurepärane näide, kuidas siduda erinevad, sageli konkureerivad ärihuvid.

Üks projekti loojatest SingTel lisas sellesse ka tubli annuse eduseerumit - projekti eksporditurud valiti nimelt SingTeli sihtriikide hulgast. Valik langes lähipiirkonna kõrgtehnoloogia riikidele. Sellise mudeliga tagati sihtturu parem vastuvõtlikkus ning rakenduste lansseerimise kiirus.

Olgu lisatud, et SingTeli puhul on tegemist juhtiva telekommunikatsiooniettevõttega, mis on esindatud kokku 19 riigis, kuues neist telefoni operaatorteenust osutava äritegevusega. SingTel on suurim kohalikul börsil noteeritud tegija, mis on oma 130 tegevusaasta jooksul suutnud õigeaegselt kohaneda ja olla eestvedaja ka riigi telekommunikatsioonituru ümberjagamisel.

Esimene soovitus: koostoimimine kui rutiin. Sarnaselt Singapuri kirjeldatud näitele, tasuks Eesti ettevõtetel muuta koostöö või koostoimimine rutiiniks. Algselt lokaalselt ja hiljem, kui poolte ärisuutlikkuselt on udu hajunud, globaalselt.

Samas pole mõtet väljapoole liikumisega oodata, kuni kõik vitamiinid siinsetest edumahladest on lõplikult välja imetud.

Ka üksikule n-ö julge hundi tüüpi välisturgu avastavale ettevõttele saab üsna kohe selgeks, et läbilöögiks on vaja head kontaktivõrku ja tutvusi ning investeerimissuutlikust.

Selle puudumisel on pea ainsaks võimaluseks kellegagi, parem, kui neid on rohkem kui üks, seljad kokku panna ja koos läbi murda. Õnn ei saa seejuures aga olla ettevõtte kasvustrateegia.

Siinsed infotehnoloogiaettevõtted on, üllatus-üllatus, alustanud koostööga ja seda erinevate klastri-programmide raames, kus keskendumine toimub huvipakkuva või strateegiliselt olulise tegevusala põhiselt (nt energeetika, eksport jt). Sündmuste eestvedajateks on ettevõtjad suuresti ise, sest nälg ning vajadus on just neil suurim.

Väga oluliseks sündmuseks pean ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tellimusel ning Director & Partnerite läbi viidud uuringut IKT sektori ettevõtete rahvusvahelistumisest. Uuringu käigus küsitleti 15 tehnoloogiaettevõtet, eesmärk oli otsida toimivaid võrrandeid välisturgudele liikumiseks. Sellegi projekti juures oli läbiv märksõna koostöö ning koos mõtlemine.

Teine soovitus: vajame Julius Caesari tüüpi ettevõtet. Näiteks rahvusvahelist läbilöögivõimet omav Eesti Energia on veel rahvuslikul kapitalil toimiv, ettevõte, kes on sama palju äriliselt huvitatud kõrgtehnoloogiast ning tehnoloogiauuendustest, kellel on globaalsed ärihuvid, kellel on kontaktivõrk ning võimalik huvitatus investorite silmis, tuleb Singapuri näite varal rakendada ekspordi programmi ette, millel on kolm laiemalt defineeritavat eesmärki.

Esiteks, Eesti praeguste tehnoloogiliste rakenduste ja kompetentside läbimurdmine välisturgudele.

Teiseks, energeetika ja sellega seotud tehnoloogilise arenduskompetentsi kasvatamine.

Ja kolmandaks, Eesti Energia pakutava kompetentsi väärtusahela pikendamine. Siinne energiahiid koondaks sel juhul enda ümber sellised tehnoloogiaettevõtted, kellel on tahe, suutlikkus ja potentsiaal rahvusvahelisel turul oma toodete või väljaarendatud valdkonnapõhiste kompetentsidega läbilöömiseks. Teisalt Eesti Energia võimalik huvitatus nendest kui partneritest energiaettevõtte arendamisel.

Usun, et kirjeldatud mudel võiks olla üks lisavõimalustest, kuidas IKT ettevõtete ekspordisuutlikust tõsta ja vajalikke uksi piiri taga avada.

Eestil, mille väliskaubanduse puudujääk ulatus 2009. aastal 12,9 miljardi kroonini, tuleb minu hinnangul välja valida eelistatavad ekspordivaldkonnad ning kõigis neis genereerida vähemalt 11+1 ideed või meedet nende eelisarendamiseks ja välisturgudele viimiseks.