Ekstra: Eesti sepapood pakub rootslase maitsele alternatiivi

Õnneks pole Eesti seppade haamrite all valminud toodetega samamoodi nagu meie lipuga – rootslased tunnevad Eesti sepiste vastu huvi küll. Aga poeomanikud on oma viiekuise kauplemiskogemusega selgeks saanud, et enne, kui rootslasel ostuks läheb, tuleb ta mitu korda poodi kaupa kaema ja katsuma.Smidesbodeni nime kandev pood, mis tähendabki eesti keeles sepapoodi, on praegu ainus vaid Eesti tooteid Rootsis müüv pood ja ühe värskeima kogemusega Rootsi turule sisenenud Eesti ettevõte.

Eesti sepistoodete tootja OÜ Rossi Sepaäri plaan Rootsi laieneda sai alguse kaks aastat tagasi, kui Eestt turg oli majanduskriisi tõttu kokku kuivamas ja et Inglismaa, Saksa ja Soome turul juba tegutseti, oli sellele loogiliseks jätkuks Rootsi. Seal asutasid ettevõtte omanikud äriühingu Smidesboden Sverige AB, mille kaasomanikuks sai Monika Sori.

Sori elab osaliselt Rootsis ja ütleb, et ilma koha peal viibiva inimeseta poleks Eestist Rootsi äri laiendamine mõeldav. „Mina küll ei kujuta ette, kuidas üks eestlane saaks Rootsis avada firma ja alguses seda ise Eestis olles juhtida, kuigi rootslased igal pool kirjutavad, et neile on nii lihtne investeerida,“ märgib ta, kui võtame temaga istet Stockholmi vanalinna ühe peatänava ääres asuvas nukulikus majakeses, kus Eesti sepiste müügisalong asubki.

Koha peal elava inimese olemasolu on Sori sõnul vajalik juba selleks, et kellelgi asutajatest oleks kohalik sotsiaalkindlustusnumber, mis on eelduseks paljude olulisematele teenustele nagu internetiühendus, telefon ja pangakonto avamine.Aga ka koodi omanikuna peab arvestama, et kogu asjaajamine võtab Rootsis tunduvalt kauem aega ja vaeva kui Eestis. Ka näiteks rendipindade suur nõudlus on teinud maaklerid mugavaks ja välismaisesse klienti suhtutakse vägagi skeptiliselt.

„Praeguse pinna saamine võttis aega mitu kuud ja meile öeldi, et see on jube kiire saavutus,“ ütleb Sori ja meenutab, et neile öeldi ka mitme pinna puhul ära. „Maaklerite puhul tunnedki kogu aeg seda skeptilisust, et sa ei saa nagunii seda kohta. Ma isegi saan nendest aru, sest pooled ehk ei teagi, kus Eesti asub,“ tõdeb ta. „Kui helistad maaklerile inglise keeles, siis hea, kui nad suvatsevad üldse su vastu mingit lahkust üles näidata või pinda näitama tulla.“ E-maili teel ei tasu eestlaste kogemuse põhjal maakleritega aga üldse suhelda, sest kirjad jäävad vastuseta.Praegune rendipind saadi viimaks juuni alguses. Nagu Tallinnaski, asub ka Stockholmis eestlaste sepaäri vanalinnas ehk turistide meelispaigas.Meie kolmveerandtunnise vestluse ajal astub poodi sisse rootslaste kõrval ka soomlasi. Jõulueelsele ajale iseloomulikult lähevad kaubaks küünlajalad. Sori räägib, et soomlased ja rootslased tunnevad huvi täiesti erinevate kaupade vastu. „Soomlased ostavad seina külge kinnitatavaid asju, nagu kaminariistad ja kööginagid. Rootslastel on nii minimalistlik maitse, et nad eelistavad lahtiseid asju nagu küünlajalad ja nipsasjad."

Eestlased said kohaliku rahva maitse osas esimese õppetunni, kui hakkasid oma tooteid pakkuma edasimüügiks restaureerimisele orienteeritud ehituspoodidele. „Tuli välja, et nemad ajavad suuresti taga autentsust. Näiteks maja on aastast 1800 ja siis on neil vaja firmat, kes täpselt selliseid detaile toodab. Meie saritoodete kohta öeldi alguses, et need pole teatud ajastust pärit,“ ütleb Sori.„Samas kui saad oma tootega kuskile poodi sisse, siis tegelikult klient väga hea meelega ostab ka meie mudeleid,“ lisab Sori. „Sügisel osalesime Formexi messil, kuhu kogunevad pea kõik kaupmehed ja kaubanduskettide sisseostujuhid üle Rootsi. Kes meid sealt seekord leidsid, olid küll väiksed poed, aga nad olid samas nii vaimustatud meie toodetest,“ märgib ta.

Samas on eestlased asunud ka rootslastest edasimüüjate eelistusi järgides uusi tooteid arendama. Esimene partii ühe Rootsi suurima kaminapoeketi soovide järgi valmistatud tooteid saadetaksegi sel kuul teele.

Rootsi turule sisenemine on läinud küll vaevalisemalt, kui planeeriti, kuid firma käibekõver on siiski otsaga ülespoole. Oleme ise hoolimata raskest algusest optimistlikud. Võtsime järgmise aasta eesmärgiks kõvasti pingutada ja murda eadsimüüjate sisseostujuhtide kujunenud arusaamad sepistoodetest. Oma poe müükide põhjal on selge, et Rootsi klient ostab meelsasti ka samu asju, mida müüme Eestis. Turul on meie peamiseks konkurendiks Indias ja Hiinas valmistatud n-ö plekist tooted, mida müüakse käsisepiste loosungi all ja mille jaehind kaupluses ei ole meie omast märkimisväärselt odavam. Tihtilugu pole aga tehniliselt sepistega ja sepistamisega midagi pistmist.

Praegu on veel vara müüginumbritest ja turgude võrdlustest rääkida. Ainuke sõnum teistele tulijatele oleks hetkel see, et ega ka neid keegi vaimustunult kusagil ees ei oota. Olgu tema toode nii hea, soodne ja kvaliteetne kui tahes. Meie oma „sõjaplaanis“ alahindasime veidi seda aspekti.

 

Autor: Kadri Bank, Kaisa Gabral