Kolmas vaatus Euroopa võlakriisis - Portugal

Sirje Rank 11. jaanuar 2011, 00:00

Õige tuleproov seisab Portugalil ees aga homme, mil riik plaanib tänavu esimest kümneaastaste riigivõlakirjade emissiooni, et rahastada osa tänavu tagasimaksmist nõudvast 9,5 miljardist eurost.

"Peamine mure on, kas Portugal suudab raha hankida jõukohase intressimääraga. Ebaõnnestunud võlakirjamüük toetaks seda seisukohta, et riik võib abi vajada," ütles agentuurile Bloomberg Rabobank Internationali strateeg Richard McGuire.

Olukorra teeb Portugali jaoks raskemaks see, et mitmed teisedki riigid müüvad lähiajal võlakirju, mille riskiaste on väiksem. Neljapäeval, kohe Portugali järel, on järjekorras Hispaania ja Itaalia.

Surve Portugalile hakkas kasvama juba läinud nädalal, kui jõulu- ja talvepuhkustelt naasnud investorid tähelepanu taas euroala probleemidele pöörasid. Nagu näitas agentuuri Reuters korraldatud küsitlus, arvas 51 analüütikust 44, et Portugal välisabita hakkama ei saa.

Turgude "tujurikkujaks" sai muu hulgas Euroopa Komisjoni avaldatud esialgne ettepanek, kuidas edaspidi investoreid pankade päästmisel vastutavaks teha.

Laupäeval kirjutas Saksa ajakiri Der Spiegel, et Saksamaa ja Prantsusmaa survestavad Portugali mullu mais loodud Euroopa kriisifondist abi küsima, et probleemid ei kanduks Hispaaniasse ja sealt edasi Belgiasse ja Itaaliasse. Suurriik Hispaania paneks euroala abimehhanismi tõsiselt proovile - kardetakse, et IMFiga kahasse kokku pandud 750 miljardist eurost jääks väheks. Vägisi aga abi anda ei saa.

Portugal eitas, nagu talle oleks survet avaldatud. Pühapäeval lükkas Saksamaa rahandusministeerium tagasi väited Portugali survestamisest. "Saksamaa ei sunni kedagi abi vastu võtma," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

"Sellel (Der Spiegeli-toim) artiklil pole mingit alust, see on vale," tõrjus kuuldusi ka Portugali valitsuse pressiesindaja.

"Mingeid kõnelusi ei toimu ega pole plaanis ka alustada," pareeris eile omakorda Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni pressiesindaja Amadeu Altafaj.

Intressimäära ohjeldamatu tõus võib Portugali jalust rabada. Kõik võib kiiresti muutuda, kui intressimäärade tõus ei pidurdu. Portugali rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos on öelnud, et n-ö taluvuse piir läheb 7% juurest.

Turud on euroala perifeeriariikide intressimäärad ja riskihinded armutult üles ajanud. Mitme euroala riigi võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise risk on juba kõrgemale tõusnud kui sellistel riikidel nagu Ukraina ja Ungari. Iirimaa krediidikindlustuse (CDS) hind lõi eile uue rekordi 684 baaspunkti tasemel, Belgia uueks rekordiks teatas Bloomberg 255 baaspunkti. Uue "tippmargi" sai 550 baaspunktiga kirja ka Portugal.

Juba läinud nädalal teatas Šveitsi keskpank, et Portugali võlakirjad repotehingutes enam tagatiseks ei kõlba.

Päeva peale tõid eile teated Euroopa Keskpanga tugiostudest Portugali riigivõlakirjade intressimäärad siiski rekordtasemelt alla. Näis, kas tuleval nädalal kohtuvate euroala rahandusministrite päevakorras võiks olla ka abipakett Portugalile.

Portugali mullune eesmärk - kärpida eelarvedefitsiit 9,3%-lt 2009. aastal 7,3%-le - õnnestus täita. Tänavu on eesmärk kärpida defitsiit 4,6%-le ja tuleval aastal 3%-le SKPst.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing