Üks küsimus

Usun, et valdav osa nendest ehitajatest, kes praegu kvaliteetselt ehitavad, ehitasid kvaliteetselt ka buumi ajal. Arvamusel, et suur osa buumiaegsetest ehitistest ja arendustest on kehva kvaliteediga, on omad põhjused ja mõjutegurid.

Buumi ajal töötas ehitussektoris statistikaameti andmeil 81 000 inimest, kusjuures neist 38 protsenti ehk umbes 30 000 töötajat ei omanud mingisugust ehitusalast haridust. Nüüd, mil ehitusmahud on pea kaks korda väiksemad, töötab ehitussektoris 40 000-45000 inimest. See tähendab, et valdav osa turule püsima jäänud ehitusettevõtetest kasutab ka kvaliteetset tööjõudu ja enamik juhutegijatest on turult lahkunud.

Üheks ebaõnnestumise põhjuseks sai buumi ajal kindlasti olukord, kus spetsialistide nappusest tingituna hakkasid mõned arendajad ise nii projekteerimist kui ka ehitusprotsesse juhtima. Eks sellest olidki põhjustatud suuremad möödalaskmised ehituskvaliteedis.

Ehitajat on tavaliselt lihtsam süüdistada kui projekteerijat, sest valmis projektile peale vaadates on tellijal keeruline, kui mitte võimatu, ehitustehnoloogilisi vastuolusid ja vigu avastada.

Projekteerimisvead võivad ilmneda ka alles kas ehitise valmides või hoopis hilisema ekspluatatsiooni käigus. Kui vead avalduvad näiteks kas hoone lagede tilkumisena või avapõskede märgumisena, siis on tavaliselt tellija esimene mõte, et ehitaja on praaki teinud. Tegelikult võis aga põhjus peituda asjaolus, et välisseinte ja katuse konstruktsioonisõlme projekteerimisel ei arvestatud piisavalt kohalike ilmastikuoludega.

Kui projekti puhul on kavandamisel lähtutud meie kliimale sobilikest välja kujunenud traditsioonilistest sõlmedest ja tehnoloogiatest, siis on professionaalsel ehitajal suhteliselt lihtne vigu märgata. Kui aga projekti kavandatud sõlmelahendused ja tehnoloogiad on esmakordsed, siis on ka vigu keeruline avastada.

Põhjendatud nõudmiste kõrval on esinenud ja esineb ka tulevikus juhtumeid, kus tellija esitab ehitajale põhjendamata nõudmisi. Kas tegemist on teadliku sooviga ehitushinda alla kaubelda või tuleneb põhjendamatu nõue tellija teadmatusest (projekteerimisvigade osas), on raske öelda. Kuna ehitusturg on paaril viimasel aastal oluliselt korrastunud, siis võib oletada, et tendents ka selliste juhtumite puhul on vähenemise suunas.