Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
14 EL liikmesriiki tõstis alampalka
Rohkem kui pooled EL liikmesriikidest on viimastel kuudel tõstnud seadusega kindlaksmääratud alampalga piiri. Alampalka langetas vaid Iirimaa.
Saksa Hans Böckleri fondi alla kuuluv Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituut WSI avaldas raporti, mis näitab, et 14 EL riiki 27nest tõstis alampalka. Sloveenia tõstis alampalka 25 protsenti, Luksemburg, Poola, Ungari, Läti ja Rumeenia vahemikus neli kuni 11 protsenti.
Vanale tasemele jäi alampalk Eestis, Leedus, Bulgaarias, Kreekas ja Tšehhis. Prantsusmaal, Belgias ja Suurbritannias jäi alampalga tõus madalamaks kui oli inflatsioon, mis tähendab reaalset miinust 0,1 kuni 1,1 protsenti.
Kõige kõrgem on alampalk Luksemburgis, ehk siis 10,16 eurot tunnis. Madalaim on miinimumpalk Bulgaarias ja Rumeenias, kus see on alla 1 euro tunnis.
Järgnevad altpoolt ülespoole vaadates Leedu, Ungari, Läti, Eesti, Slovakkia, Tšehhi ja Poola, kus alampalk on alla 2 euro. WSI märgib oma raportis ka ära asjaolu, et miinimumpalgad peegeldavad osaliselt ka madalamaid elatuskulusid.
Seadusega paikapandud alampalk eksisteerib 20 EL liikmesriigis. Näiteks Saksamaal seda ei ole, on vaid eri majandusharudes spetsiifiliselt kindlaks määratud alampalga piirid.
Väljaspool ELi on miinimumpalk veel 80 riigis. Alampalk tõusis läinud aastal näiteks Austraalias, Kanadas, Brasiilias ja Türgis.
Autor: Katri Soe-Surén
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.